See peat\u00fckk annab sulle tervikliku \u00fclevaate tehisintellekti olemusest ja ajaloost, h\u00f5lmates nii selle arengut kui ka rakendusi, mida kohtame igap\u00e4evaelus. Saad teada, kuidas tehisintellekt toimib ning mille poolest erinevad tekstirobotid, nagu ChatGPT, teistest tehisintellekti rakendustest. Lisaks tutvustatakse sulle tehisintellekti arenduses oluliste n\u00e4rviv\u00f5rkude ja transformeri arhitektuuri t\u00e4htsust. Peat\u00fcki l\u00f5pus tuleb juttu valdkonna praegustest tehnilistest piirangutest ja potentsiaalsetest tulevikuv\u00e4ljavaadetest, mis aitavad ennustada, millise suuna v\u00f5iks areng l\u00e4hiaastatel v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast ChatGPT tekstiroboti tulekut 2022. aasta novembris on tehisintellekt pakkunud palju k\u00f5neainet. Tehisintellekt (edaspidi TI) on arvutiteaduste haru, mille eesm\u00e4rk on luua\u00a0s\u00fcsteeme, mis suudavad t\u00e4ita selliseid keerulisi \u00fclesandeid, mille jaoks on tavaliselt l\u00e4inud vaja inimese m\u00f5tlemisv\u00f5imet ehk intellekti. TI on teatud kujul eksisteerinud juba \u00fcle 50 aasta ja kokkupuuteid TI rakendustega on meie igap\u00e4evaelus olnud ammu enne ChatGPT-d. N\u00e4iteks on juba 2006. aastal v\u00e4lja tulnud Google Translate kasutanud algusest peale masin\u00f5ppe mudeleid, mis on v\u00e4ga sarnased tekstirobotite kasutatavatele TI mudelitele. Siiski olid varasemad TI rakendused lihtsakoelisemad kui need, mida saame kasutada t\u00e4na. Peamiselt on TI arengut v\u00f5imaldanud v\u00e4ga suurte digitaliseeritud andmemahtude k\u00e4ttesaadavus internetist ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud arvutusv\u00f5imekus.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n TI on inimesele sarnase intellekti ehk m\u00f5tlemisv\u00f5imega (t\u00e4psemalt ennustus- ja arvutusv\u00f5imega) arvutiprogramm, mis suudab inimese moodi luua sisu, planeerida, \u00f5ppida ja olla loominguline.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on TI inimesele sarnase intellekti ehk m\u00f5tlemisv\u00f5imega (t\u00e4psemalt ennustus- ja arvutusv\u00f5imega) arvutiprogramm, mis suudab inimese moodi luua sisu, planeerida, \u00f5ppida ja olla loominguline. Kuigi on vaieldav, kas TI oma praegusel kujul k\u00fc\u00fcndib nende v\u00f5imete k\u00f5rgeimale tasemele, siis algsed toimingud on sellele juba j\u00f5ukohased.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Arvutid on algusaegadest peale olnud sisuliselt keerulised kalkulaatorid, millel on palju arvutusv\u00f5imekusi. Seejuures on arvutid alati t\u00e4itnud kindlaid etteantud \u00fclesandeid. TI s\u00fcsteemid erinevad neist kalkulaatoritest selle poolest, et suudavad anda sisendile vastuseks erinevaid t\u00f5en\u00e4olisi vastuseid \u2212 just nagu teeks ka inimene. \u00dchtlasi on TI-le j\u00f5ukohaste \u00fclesannete haare lai, h\u00f5lmates \u00f5ppimist, probleemide lahendamist, mustrite tuvastamist tekstis ning keeleandmete t\u00f6\u00f6tlemist ja loomist.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnevalt on l\u00e4hemalt selgitatud olulisemaid termineid<\/strong>, mis on TI-st r\u00e4\u00e4kides ja selle m\u00f5istmiseks tarvilikud. Nagu \u00f6ledud, on TI <\/strong>arvutiprogramm, mis anal\u00fc\u00fcsib olemasolevaid andmeid ja pakub vastavalt sisendile mingi ennustuse v\u00f5i lahenduse. TI rakendused jaotuvad kaheks: kitsas ja \u00fcldine TI.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n Generatiivne TI suudab olemasolevatele andmetele tuginedes luua uusi tekste, pilte, muusikat v\u00f5i muud sisu.\u00a0<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n Lisaks neile tuleks eristada veel generatiivset ehk loovat TI-d. Generatiivne TI<\/strong> suudab olemasolevatele andmetele tuginedes luua uusi tekste, pilte, muusikat v\u00f5i muud sisu. Vastavalt sellele, mis t\u00fc\u00fcpi meediumit generatiivne TI loob, eristatakse ka eri t\u00fc\u00fcpi TI rakendusi. K\u00f5ige levinumateks genereeritavateks meediumiteks on tekst, pilt, muusika ja video. Siinne \u00f5ppematerjal keskendub \u00fclikoolis enim kasutust leidvatele generatiivsetele TI rakendustele ehk tekstirobotitele.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n Masin\u00f5ppe olulisim t\u00f6\u00f6riist on n\u00e4rviv\u00f5rk, mis koosneb v\u00e4ga paljudest omavahel \u00fchendatud neuronitest. N\u00e4rviv\u00f5rgu mudeli headuse m\u00e4\u00e4ravad selle parameetrite arv, treeningandmete hulk ja arvutusv\u00f5imekus. T\u00e4nap\u00e4eva tekstirobotid kasutavad transformeri n\u00e4rviv\u00f5rgu arhitektuuri.\u00a0\u00a0<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n N\u00e4rviv\u00f5rk <\/strong>on masin\u00f5ppe \u00fcks peamisi t\u00f6\u00f6riistu ning nagu ka nimetus vihjab, on see inspireeritud inimese ajust. N\u00e4rviv\u00f5rkude programmeerimise ja toimimise ammendav selgitus ei ole siinse materjali eesm\u00e4rki silmas pidades m\u00f5istlik, seega on j\u00e4rgnevalt esitatud lihtsustatud \u00fclevaade sellest, mismoodi n\u00e4rviv\u00f5rk toimib ja mis on selle roll TI s\u00fcsteemides.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n N\u00e4rviv\u00f5rk koosneb paljudest omavahel \u00fchendatud punktidest, mida kutsutakse neuroniteks<\/strong>. Need t\u00f6\u00f6tavad koos, \u00f5ppides \u00e4ra mustreid, tehes arvutusi ja langetades otsuseid. Neuronid ei ole \u00fchendatud ainult \u00fches, vaid mitmes omavahel seotud kihis. Lihtsustatud kujul on n\u00e4rviv\u00f5rgus neuronitest sisendkiht, varjatud kihid ja v\u00e4ljundkiht. Kui esitad tekstirobotile oma viiba, muudab sisendkiht s\u00f5nad numbriteks, varjatud kihid t\u00f6\u00f6tlevad infot edasi ja v\u00e4ljundkiht annab vastuse. Teisis\u00f5nu, varjatud kihid v\u00f5tavad info sisendkihist ja \u00fchendavad selle v\u00e4ljundiga.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Iga neuron varjatud kihis arvutab sisenditest kaalutud summa. V\u00e4ljundkiht annab l\u00f5ppvastuse v\u00f5i ennustuse. Sellises mitmekihilise \u00fclesehitusega n\u00e4rviv\u00f5rgus v\u00f5ib olla v\u00e4ga palju neuroneid ja nendevahelisi seoseid ehk parameetreid<\/strong>. Sisuliselt on parameetrid neuronitevahelised kaalud ja nihked, mida mudel on treenides \u00f5ppinud, et j\u00f5uda sisendkihist v\u00e4ljundkihi \u00f5ige tulemini.\u00a0TI n\u00e4rviv\u00f5rgu mudeli parameetrite arvu kasutatakse eri TI mudelite v\u00f5imekuse v\u00f5rdlemisel.<\/p>\n\n\n\n Lisaks parameetrite arvule iseloomustavad TI mudeli v\u00f5imekust arvutusv\u00f5imekus <\/strong>(protsessorid, graafikakaardid ja m\u00e4lu) ning treeningandmete hulk ja kvaliteet<\/strong>. Mida rohkem parameetreid on TI mudelis, seda arvutuslikult kulukam on seda kasutada. Suur arvutusv\u00f5imekus annab tihti k\u00fcll parema TI mudeli, aga kasutab palju energiat. Treeningandmete hulk ja kvaliteet on olulised, sest mida suuremal hulgal kvaliteetset loomulikku tekstiandmestikku saab TI mudel \u00f5ppimiseks kasutada, seda parem mudel t\u00f5en\u00e4oliselt on.\u00a0N\u00e4rviv\u00f5rguga seoses on oluline ka transformeri <\/strong>m\u00f5iste. Transformer on suhteliselt uus, 2017. aastal Google\u2019i loodud n\u00e4rviv\u00f5rgut\u00fc\u00fcp, mis v\u00f5imaldab TI-l keskenduda sisendi olulistele osadele. See t\u00e4hendab, et sisestatud viibas olevate s\u00f5nade olulisust ei tuletata ainult nende omavahelise kauguse, vaid ka konteksti p\u00f5hjal. Teine transformeri arhitektuuri suur eelis on see, et sisendis olevaid s\u00f5nu ja lauseid ei t\u00f6\u00f6delda j\u00e4rjest, vaid paralleelselt, mis muudab need TI mudelid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kiiremaks.<\/p>\n\n\n\n TI areng toimub nii kiiresti, et selle tempoga on raske sammu pidada. L\u00e4hitulevikus p\u00fc\u00fceldakse mudelite poole, mis suudavad lahendada keerulisi \u00fclesandeid inimv\u00f5imete tasemel.\u00a0See aga kujundab \u00fcha enam \u00fcmber t\u00f6\u00f6turgu.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n Kui m\u00f5elda TI mudelitest ja nende arengust p\u00e4rast 2022. aastat, ilmneb kohe \u00fcks selge tendents, mis l\u00e4hiajal t\u00f5en\u00e4oliselt ei muutu: TI valdkonna areng on nii kiire, et sellega on v\u00e4ga raske kaasas k\u00e4ia. Kuigi enamjaolt kitsa TI alla kuuluvad mudelid tegid aastatel 2022\u20132024 suure arenguh\u00fcppe, oodatakse endiselt arenemist \u00fcldise TI tasemele: p\u00fc\u00fceldakse sellise TI poole, mis suudab n\u00e4idata head, inimv\u00f5imete tasemel sooritust ka v\u00e4ga erinevate meediumite ja spetsiifiliste \u00fclesannete korral. Mudelid muutuvad j\u00e4rjest paremaks ja suudavad m\u00f5ne mudeligeneratsiooni m\u00f6\u00f6dudes sooritada mitmeastmelisi \u00fclesandeid, kus TI k\u00fcsib lahenduse jaoks lisak\u00fcsimusi ja suudab ise ennustada iga j\u00e4rgmist vajalikku etappi, et lahendada mingi suuremahuline ja keeruline \u00fclesanne. Ehkki sellised mudelid v\u00f5ivad alguses olla isegi aeglasemad kui parimad praegused TI mudelid, suudavad need lahendada \u00fclesandeid, mis n\u00f5uavad v\u00e4ga keerulist m\u00f5ttet\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n Palju on r\u00e4\u00e4gitud TI m\u00f5just t\u00f6\u00f6j\u00f5usektorile: tulevikus kujundavad TI \u00fcha laiem kasutuselev\u00f5tt ja t\u00f6\u00f6 automatiseerimine \u00fcmber ka t\u00f6\u00f6turu. N\u00e4iteks v\u00f5ivad rutiinsed ja korduvad t\u00f6\u00f6d, nagu andmesisestus, lihtsam klienditeenindus ja tootmisliinide valvamine, muutuda \u00fcha enam automatiseerituks. Samal ajal tekib hulk uusi ametikohti, nagu TI spetsialistid, TI s\u00fcsteemide hooldajad ning eetikaeksperdid, kes hindavad ja reguleerivad TI rakenduste m\u00f5ju. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tajad peavad omandama uusi oskusi v\u00f5i liikuma teistesse valdkondadesse, kus inimese loovus ja oskus lahendada keerulisi probleeme j\u00e4\u00e4vad asendamatuks.<\/p>\n\n\n\n\n
Kuidas t\u00f6\u00f6tavad n\u00e4rviv\u00f5rgud ja miks on need TI arenduses olulised?<\/h2>\n\n\n\n
Millised on TI arenduse tulevikusuundumused?\u00a0<\/h2>\n\n\n\n
Enesekontroll<\/h2>\n\n\n\n