{"id":8,"date":"2024-04-04T03:58:02","date_gmt":"2024-04-04T00:58:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/3-seedehaired\/"},"modified":"2024-04-18T12:48:58","modified_gmt":"2024-04-18T09:48:58","slug":"3-seedehaired","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/3-seedehaired\/","title":{"rendered":"3. Seedeh\u00e4ired"},"content":{"rendered":"<p>Seedeh\u00e4ireid diagnoosivad patsiendid tavaliselt ise. Apteekrid ja arstid peavad kindlaks tegema, kas patsiendi enesele pandud diagnoos on \u00f5ige ja v\u00e4listama raske haiguse v\u00f5imaluse.<\/p>\n<p>M\u00f5ned rasked haigused v\u00f5ivad avalduda seedeh\u00e4ire-laadselt. Need haigused on:<\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">haavandid maos v\u00f5i kaksteists\u00f5rmiksooles<\/strong><\/li>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">sapikivid<\/strong><\/li>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">gastro\u00f6sofageaalne reflukshaigus<\/strong><\/li>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">\u00e4rritatud soole s\u00fcndroom<\/strong><\/li>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">at\u00fc\u00fcpiline stenokardia<\/strong><\/li>\n<li><strong style=\"color: #ff6600;\">mao- v\u00f5i k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong><br>\nOLULISED K\u00dcSIMUSED:<\/strong><\/p>\n<p><strong>1. Patsiendi vanus<\/strong><\/p>\n<p>Lastel on k\u00f5ige tavalisem s\u00fcmptom infektsioonidega kaasnev k\u00f5huvalu.<\/p>\n<p>Suuremat t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata \u00fcle 45-aastaste patsientide esmakordse tundmatu p\u00f5hjusega pikemaajalise seedeh\u00e4ire k\u00e4sitlemisele.<\/p>\n<p><strong>2. S\u00fcmptomid<\/strong><\/p>\n<p>T\u00fc\u00fcpiline seedeh\u00e4ire s\u00fcmptom on raskesti lokaliseeritav ebamugavustunne \u00fclak\u00f5hus (naba ja rinnaku vahelises piirkonnas), mida v\u00f5ivad esile kutsuda m\u00f5ningad toidud, liigs\u00f6\u00f6mine, alkohol v\u00f5i ravimid (n\u00e4iteks aspiriin).<\/p>\n<p>Seotud s\u00fcmptomid on ka: s\u00f6\u00f6giisu kadumine, kehakaalu langus, iiveldus ja oksendamine, m\u00f5ju sooletegevusele.<\/p>\n<p><strong>Diagnoosimiseks on vajalik v\u00f5imalikult t\u00e4pne k\u00f5huvalu kirjeldus, mis vastaks k\u00fcsimustele:<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>Kust valutab?<\/li>\n<li>Milline on valu?<\/li>\n<li>Kas valu on p\u00fcsiv v\u00f5i koolikutena?<\/li>\n<li>Mis s\u00fcvendab valu? Mis leevendab valu?<\/li>\n<li>Kas valu levib kuhugi mujale?<\/li>\n<li>Kas valu on seotud toiduga?<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong><br>\nErilist t\u00e4helepanu<\/strong> vajavad need patsiendid,<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kes on \u00fcle 40-aastased, kui neil tekivad s\u00fcmptomid esimest korda;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kelle s\u00fcmptomid on p\u00fcsivad ja kestavad kauem kui 5 p\u00e4eva;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kelle k\u00f5huvalu on v\u00e4ga tugev v\u00f5i kelle valu tugevneb pingutamisel<\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kellel on okses ja roojas veri<\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kelle oksendamine on p\u00fcsiv<\/span><\/li>\n<li><span style=\"color: #008000;\">kellel kaasneb seedeh\u00e4iretega kehakaalu langus<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>3. Kestus<\/strong><\/p>\n<p>Seedeh\u00e4ired on tavaliselt l\u00fchiajalised.<strong>\u00a0<\/strong>P\u00fcsiv v\u00f5i korduv seedeh\u00e4ire vajab t\u00e4helepanu ja t\u00e4psemaid uuringuid. Uuringud tuleks teha patsientidele, kellel on varasemas anamneesis s\u00fcmptomid, mis ei ole ravile allunud v\u00f5i mis on s\u00fcvenenud.<\/p>\n<p><strong>4. Toitumine<\/strong><\/p>\n<p>Rasvane toit ja alkohol v\u00f5ivad p\u00f5hjustada seedeh\u00e4ireid, s\u00fcvendada haavandeid ja vallandada sapikoolikuid.<\/p>\n<p><strong>5. Suitsetamine<\/strong><\/p>\n<p>Suitsetamine suurendab seedeh\u00e4irete ja haavandite tekkimise v\u00f5imalust ning v\u00f5ib neid ka ise p\u00f5hjustada. Suitsetajatel paranevad haavandid aeglasemalt ning retsidiveeruvad sagedamini.<\/p>\n<p><strong>6. Ravimite tarvitamine<\/strong><\/p>\n<p>Seedetraktis avalduvaid k\u00f5rvaltoimeid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada paljud ravimid. N\u00e4iteks aspiriin, ibuprofeen ja raud kuuluvad ravimite hulka, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada seedeh\u00e4ire s\u00fcmptomeid.<\/p>\n<p><strong>7. Seedeh\u00e4irete ravimine<\/strong><\/p>\n<p>Kui tegu ei ole m\u00f5ne \u00fclaltoodud raskema haigusega, v\u00f5ib soovitada ravi antatsiidi, PPI-d v\u00f5i H2-retseptori antagonistiga. Preparaat tuleb valida patsiendi s\u00fcmptomitest l\u00e4htuvalt. Kuna suitsetamine, alkohol ja rasvane toit v\u00f5ivad s\u00fcmptomeid s\u00fcvendada, vajab patsienti n\u00f5ustamist elustiili muutmise kohta.<\/p>\n<hr>\n<p>Kasutatud kirjandus:<\/p>\n<ul>\n<li>A. Blenkinsopp, P. Paxton, J. Blenkinsopp: S\u00fcmptomite k\u00e4sitlemine apteegis. Levinud haiguste kirjeldused ja leevendamisv\u00f5imalused. Eesti Apteekide \u00dchendus, 2015<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Seedeh\u00e4ireid diagnoosivad patsiendid tavaliselt ise. Apteekrid ja arstid peavad kindlaks tegema, kas patsiendi enesele pandud diagnoos on \u00f5ige ja v\u00e4listama raske haiguse v\u00f5imaluse. M\u00f5ned rasked haigused v\u00f5ivad avalduda seedeh\u00e4ire-laadselt. Need haigused on: haavandid maos v\u00f5i kaksteists\u00f5rmiksooles sapikivid gastro\u00f6sofageaalne reflukshaigus \u00e4rritatud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":116,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/116"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":178,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/tervisest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}