Lapse tervise jälgimise juhendi tutvustus

2019. a valmis uus lapse tervise jälgimise juhend. Varasem lapse tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa sellest sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendati mitmete ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervisele parimate otsuste tegemisel.

Lapse tervise jälgimise juhendi koos lisadega leiate veebist: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend

Lapse tervisekontrolli juhendit tutvustavad kahes videoloengus ravijuhendi sekretariaadi juht, pediaatria resident dr Maarja Karu ja ravijuhendi töörühma juht, perearst dr Anne Minka.

Videoloeng 1: Lapse tervise jälgimise juhend. Tutvustus.

Vaata videot suures aknas: https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=0b382eb5-052c-4dd3-8d81-aa5d008284a6

Videoloeng 2: Ravijuhendi soovitused

Vaata videot suures aknas: https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=8ddf2085-e4aa-45f0-bfd5-aa5d008f48e3

Videoloengu slaidid

Juhendi rakendumine nõuab kindlasti aega ja mitmeid täiendavaid tegevusi, muuhulgas ka koolituste läbimist. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuses on võimalik läbida lapse tervise juhendi kohta käivaid e-koolitusi, milles käsitletakse laste silmade ja nägemise kontrolli, puusaliigeste kontrolli ning kardiaalse riski hindamist võistlussporti alustavatel lastel. Koolitustele saavad perearstid ja pereõed registreeruda Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse kodulehel https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/taiendusope, kas täites registreerimislehe või valides sobiva kursuse täienduskursuste plaanis.

Järgnevalt on loetletud olulisemad muudatused 2019. a valminud lapse tervise jälgimise juhendis võrreldes varasema lapse tervisekontrolli juhendiga:

• Vastsündinu ja pere koduvisiit. Vastsündinu ja tema pere tervist mõjutavaid riske hakatakse hindama juba raseduse ajal. Selleks võetakse alates 2020. aastast kasutusele uus hindamismeetod, mis aitab määrata sünnijärgse koduvisiidi vajaduse.
• Rinnapiimaga toitmine ja lisatoiduga alustamine. Juhendis on soovitused rinnapiimaga toitmise ning lisatoiduga harjutamise alustamise kohta. Kuna tasakaalustatud toitumine on väga oluline lapse eakohaseks kasvamiseks ja arenemiseks, soovitab juhend arutada lapse ja pere toitumisharjumusi igal arstivisiidil.
• Juhised abivajava lapse ja ema sünnitusjärgse depressiooni märkamiseks. Kuna sünnitusjärgset depressiooni põeb kirjanduse andmetel kuni viiendik emadest ja haigus võib oluliselt mõjutada kogu pere heaolu, tuleb esmatasandil pöörata tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni nähtudele.
• Vanemluse toetamine. Rohkem kui pooled Eesti emadest ja isadest on tundnud, et nad vajavad lapse kasvatamisel abi. Juhend soovitab pakkuda vanematele abi läbi riiklikult rahastava programmi „Imelised aastad”, mis aitab neil laste kasvatamisega paremini hakkama saada ning ennetada laste käitumisprobleeme.
• Aneemia ja diabeedi avastamine. Juhend näeb ette vereanalüüsi tegemise alla aastasele rinnapiimatoidul olevale lapsele, et ennetada aneemia teket ja edasisi mõjusid lapse arengule, samuti kõrge diabeediriskiga lastel II tüüpi diabeedi avastamiseks.
• Südameuuring sportimisega alustavale lapsele. Süstemaatilist ja intensiivset sportimist alustavale lapsele on näidustuse korral soovitatav teha elektrokardiogramm, et ennetada diagnoosimata jäänud südamehaiguste raskeid tagajärgi.
• Puusaliigeste kontroll ja ultraheli uuringud. Varaseks diagnoosimiseks tuleb hinnata lapse puusaliigeseid igal arsti visiidil kuni esimese eluaastani, täpsustatud on ultraheliuuringu näidustused.
• Silmade ja nägemise esmane kontroll. Edaspidi saab teha silmade kontrolli ka esmatasandil, hinnatakse silma punast refleksi, fikseerimist, kõõrdsilmsust, pisarakanaleid ning 3. ja 6.-7. eluaastal nägemisteravust.
• Kuulmise hindamine. Eeldusel, et kõik vastsündinud on läbinud kuulmissõeluuringu sünnitusosakondades, hakatakse hindama kuulmist 6-7 aastastel lastel. Kuulmislanguse varajane avastamine ja ravi on olulised kõne, keele ja kognitiivse arengu probleemide ennetamiseks.
• Lapse kognitiivse arengu hindamine. Püsivate arenguhäirete varajaseks avastamiseks hinnatakse lapse arengut igal tervisekontrollil lapse 7. eluaastani, vestluses lapse ja lapsevanemaga.
• Tervisekontrollide ajakava. Tervisekontrollide ajakava kaasajastati, arvestades lapse arengu olulisemaid etappe. Edaspidi teeb perearst tervisekontrolli enne kooli, V ja IX klassis ning kooliõde I, III, VII ja X klassis.