{"id":11,"date":"2024-04-04T07:05:24","date_gmt":"2024-04-04T04:05:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/riis\/"},"modified":"2024-05-24T13:26:01","modified_gmt":"2024-05-24T10:26:01","slug":"riis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/riis\/","title":{"rendered":"Riis"},"content":{"rendered":"<figure id=\"attachment_52\" aria-describedby=\"caption-attachment-52\" style=\"width: 425px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-52\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold.jpg\" alt=\"Riisip\u00f5ld\" width=\"425\" height=\"281\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold-300x199.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold-1024x678.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold-768x509.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/riisipold-1536x1018.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 425px) 100vw, 425px\"><figcaption id=\"caption-attachment-52\" class=\"wp-caption-text\">Riis. Allikas: https:\/\/pixabay.com\/photos\/in-rice-field-rice-2679153\/<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>Riis<\/strong> p\u00e4rineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub t\u00e4nap\u00e4evalgi. Inimesed on riisi kasvatanud rohkem kui 5000 aastat.\u00a0 90% maailma riisist tuleb Aasiast.\u00a0<strong>Eestis riis ei kasva.\u00a0<\/strong>Paljudes maades on riis p\u00f5hitoiduks ja tootmiskoguselt on ta maailmas kolmandal kohal.<strong>\u00a0<\/strong>Riis kasvab paremini troopilises ja subtroopilises kliimas,<strong> riisitaimed vajavad palju valgust, soojust ja niiskust<\/strong>.\u00a0S\u00f5ltuvalt sordist kasvatatakse riisi tavalisel v\u00f5i \u00fcleujutatud p\u00f5llul. Algselt kasvas riis kuival pinnasel, aga aretamise k\u00e4igus on muutunud poolenisti vees kasvavaks taimeks ja v\u00f5ib anda mitu saaki aastas.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>Riisi kest on k\u00f5va ja mittes\u00f6\u00f6dav, <\/strong>seega peab seda <strong>kroovima<\/strong> (viljateradelt eraldatakse kestad\u00a0ja idud). Riisiterad sisaldavad keskmiselt 70% t\u00e4rklist, kiudaineid, mineraale (peamiselt magneesiumi, fosforit, mangaani, seleeni), vitamiine\u00a0(E-vitamiini, erinevaid B-grupi vitamiine), valke (aminohappeid) ja\u00a0k\u00fcllastumata rasvhappeid. Riisi <strong>ei sisalda liimvalku ehk gluteeni.\u00a0<\/strong>Seet\u00f5ttu sobib riis\u00a0tarbimiseks ka inimestele, kelle esineb ts\u00f6liaakia. Tegemist on tervisliku seisundiga, kus organism ei talu ega seedi gluteeni.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Riis jaguneb kolme suurde r\u00fchma: <strong>valge riis, punane riis ja must riis. <\/strong>Riisi sorte on maailmas \u00fcle 8000 ja neid liigitatakse tera pikkuse j\u00e4rgi kolmeks: <strong>l\u00fchike ehk \u00fcmarateraline<\/strong>\u00a0on\u00a0kleepuv, 4-5 mm suurune;\u00a0 <strong>keskmise teraga<\/strong> \u2013 5-6 mm suurune ja <strong>pikateraline<\/strong> \u2013 6 mm suurune.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>Pikateraline riis<\/strong> j\u00e4\u00e4b keetes s\u00f5mer. On k\u00f5rge toitev\u00e4\u00e4rtuse ja heade keetmisomadustega. Kasutatakse suppide, lisandite ja p\u00f5hiroogade valmistamiseks.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>L\u00fchiteraline ehk pudruriis<\/strong>\u00a0on suure t\u00e4rklisesisaldusega. Pudrustub kergesti ning seda ei pesta enne keetmist. Pudruriis imab rohkesti vedelikku ja paisub tugevasti. Keetmisel muutub riis\u00a0kleepuvaks, s\u00e4ilitades\u00a0\u00fcmara kuju. Sobib putrude, pudingite ja vormiroogade valmistamiseks, samuti pirukate ja kookide t\u00e4idiseks.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>Sushi riis<\/strong>\u00a0on \u00fcmarateraline lihvitud riis, mis keetmisel muutub lumivalgeks ja kleepjaks massiks. Sushit tehes pestakse\u00a0riisi enne hautamist\u00a0seni, kuni vesi j\u00e4\u00e4b selgeks.<\/p>\n<figure id=\"attachment_53\" aria-describedby=\"caption-attachment-53\" style=\"width: 296px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-53\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-scaled.jpg\" alt=\"Punane riis\" width=\"296\" height=\"296\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-1024x1024.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-150x150.jpg 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-768x768.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-1536x1536.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-2048x2048.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/479\/20210227_101227-1920x1920.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 296px) 100vw, 296px\"><figcaption id=\"caption-attachment-53\" class=\"wp-caption-text\">Punane riis. Autor: Daily Harjaks<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: left;\"><strong>Pruun riis<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>t\u00e4isterariis<\/strong>\u00a0on lihvimata, suure toitev\u00e4\u00e4rtusega, sisaldades palju v\u00e4\u00e4rtuslikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Pruunil riisil on eemaldatud\u00a0kaitsekest, alles on seemnekoor ehk teine kest (selle v\u00e4rvus v\u00f5ib olla punasest pruunikani), mis lisab terale veel omap\u00e4rase p\u00e4hklimaitse\u00a0ja riisis s\u00e4ilivad peaaegu k\u00f5ik toitained. Pruun riis on palju kasulikum kui valge riis.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Riisist\u00a0valmistatakse veel <strong>tangu<\/strong>,\u00a0<strong>helbeid, jahu, mannat, t\u00e4rklist<\/strong>. Riisijahu on peene tekstuuriga, valmistatud k\u00fcpsetised ei kerki ning j\u00e4\u00e4vad pisut krudisevaks. Riisijahu sobib kasutada nii iseseisvalt kui ka kombineerituna teiste jahude ja t\u00e4rklistega. Riisist valmistatakse n\u00e4iteks putru, risotot, pilaffi, paellat. Riisi lisatakse suppidesse, hautistesse, vormiroogadesse, kotlettidesse, liha- ja k\u00f6\u00f6giviljat\u00e4idistesse, salatitesse. Riisi kasutatakse ka paljudes magusates roogades, n\u00e4iteks\u00a0pudingud, tordid, koogid, mannavaht jm. Riis sobib mitmesuguste liha-, kala- ja linnuliharoogade ning mereandide lisandiks \u2013 seda nii keedetult, aurutatult kui praetult<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><em>Arnarson 2020;<\/em>\u00a0<em>Varava,\u00a0Pitsi, Magerramov &amp; Arund 2020;\u00a0Yankah, Intiful &amp; Tette 2020;\u00a0Kimeera &amp; Sucharitha 2019; \u00a0Pink 2008;\u00a0\u00a0Veski Mati \u00f5petab.\u00a0s.a.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Riis p\u00e4rineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub t\u00e4nap\u00e4evalgi. Inimesed on riisi kasvatanud rohkem kui 5000 aastat.\u00a0 90% maailma riisist tuleb Aasiast.\u00a0Eestis riis ei kasva.\u00a0Paljudes maades on riis p\u00f5hitoiduks ja tootmiskoguselt on ta maailmas kolmandal kohal.\u00a0Riis kasvab paremini troopilises &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":247,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/users\/247"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":345,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/345"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teravili\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}