{"id":8,"date":"2024-04-04T04:32:42","date_gmt":"2024-04-04T01:32:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/milleks-vaja-teada-paradigmasid\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:12","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:12","slug":"milleks-vaja-teada-paradigmasid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/milleks-vaja-teada-paradigmasid\/","title":{"rendered":"Milleks on vaja teada paradigmasid?"},"content":{"rendered":"<div class=\"os-think\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong>\n<\/div>\n<p>\n\tJ\u00e4rgnev tsitaat p\u00e4rineb fenomenoloogilit Alfred Schutz\u2019ilt. Palun m\u00f5elge antud tsitaadi valguses, kas ja kuiv\u00f5rd erinevad on loodus- ja sotsiaalteadused. Kumba uurimisparadigma \u2013 positivism vs interpretivism vaated on Sinu maailmavaatega l\u00e4hedasemad?\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t\u201eLooduse maailm, nagu see on loodusteadlaste poolt seletatud, ei \u2018t\u00e4henda\u2019 midagi molekulidele, aatomitele ja elektronidele, millest loodus koosneb. Sotsiaalteadlase vaatlusv\u00e4li ehk sotsiaalne tegelikkus, omab erilist t\u00e4hendust ja relevantsust inimestele, kes elavad, tegutsevad ja m\u00f5tlevad selles tegelikkuses.\u201c (Schutz 1978: 31)\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de9af90d916-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de9af90d916-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de9af90d916-collapse\"> <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de9af90d916-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de9af90d916-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Sotsiaalse tegelikkuse uurimine ise hakkab sotsiaalset tegelikkust kujundama, kuna inimesed v\u00f5tavad arvesse uue teadmise ja kujundavad oma sotsiaalset keskkonda \u00fcmber. N\u00e4iteks uurides vaba kooselu levikut Eestis, avaldades selle kohta artikleid, me v\u00f5ime kujundada arusaama ja hinnanguid vaba kooselu kohta, mis omakorda v\u00f5ib viia inimeste k\u00e4itumise muutuseni.\u00a0 <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p>\n\tParadigmade teadmine ja nende erisuste m\u00f5istmine on aluseks teadust\u00f6\u00f6 \u00fclesehitusel. Siin on kaks v\u00f5imalikku l\u00e4henemist. Esiteks v\u00f5ib olla uurija maailmavaateliselt v\u00e4ga selgelt \u00fche v\u00f5i teise paradigma esindaja ning uurimisprobleem t\u00f5statub paradigma p\u00f5hieelduste raamistikus. N\u00e4iteks positivismi esindaja soovib selgitada v\u00e4lja seose lapse akadeemilise edukuse ja vanemate haridustaseme vahel, seevastu intrepretivistliku suuna esindaja eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, kuidas perekonnas toimub p\u00f5lvkondade vaheline hariduse v\u00e4\u00e4rtustamine. Teine v\u00f5imalus on see, et tulenevalt uurimisprobleemist v\u00f5i uurimisvajadusest l\u00e4htutakse \u00fche v\u00f5i teise paradigma p\u00f5hieeldustest. N\u00e4iteks, kui eesm\u00e4rgiks on kaardistada mitte\u00f5ppivate ja noorte (NEET-noored) osakaal \u00fchiskonnas, siis rakendame positivistlikule paradigmale iseloomulikke uurimismeetodeid v\u00f5i kui eesm\u00e4rgiks on m\u00f5ista, kuidas NEET-noored ise oma positsiooni \u00fchiskonnas n\u00e4evad ja millised on nende tulevikku suunatud ootused, siis me l\u00e4htume pigem interpretivismi p\u00f5him\u00f5tetest. Paradigmad annavad ette suuna teoreetiliste ja metodoloogiliste l\u00e4htekohtade valimiseks.\n<\/p>\n<p>\n\tLisalugemine: Lagerspetz, M. (2017). \u00dchiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja v\u00e4ljajuhatus. Tallinn: TL\u00dc Kirjastus. Peat\u00fckk 3. Sotsioloogilised teadusideaalid (lk 45-58).\u00a0\n<\/p>\n<div class=\"os-think\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong>\n<\/div>\n<p>\n\tPalun loe l\u00e4bi Professor Rein Raua arvamuslugu \u201eSotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus\u201c, mis ilmus Postimehe vahelehes Arvamus ja Kultuur 27. aprillil 2018. <a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/4479118\/rein-raud-sotsiaalsed-konstruktsioonid-ja-poliitiline-tegelikkus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/arvamus.postimees.ee\/4479118\/rein-raud-sotsiaalsed-konstruktsioonid-ja-poliitiline-tegelikkus<\/a>\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00fcsimused: Kuidas m\u00f5testab Rein Raud lahti sotsiaalset konstruktsionismi? Millised on p\u00f5hilised sotsiaalsed konstruktsioonid, mida ta oma artiklis esile toob?\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de9af90d91c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de9af90d91c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de9af90d91c-collapse\"> <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de9af90d91c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de9af90d91c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">1. Sotsiaalne konstruktsioon on inimeste \u00fchistegevuses tekkinud n\u00e4htus. 2. raha, mehelikkus-naiselikkus, rahvus.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5tlemis\u00fclesanne J\u00e4rgnev tsitaat p\u00e4rineb fenomenoloogilit Alfred Schutz\u2019ilt. Palun m\u00f5elge antud tsitaadi valguses, kas ja kuiv\u00f5rd erinevad on loodus- ja sotsiaalteadused. Kumba uurimisparadigma \u2013 positivism vs interpretivism vaated on Sinu maailmavaatega l\u00e4hedasemad? \u201eLooduse maailm, nagu see on loodusteadlaste poolt seletatud, ei &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":266,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/266"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}