{"id":73,"date":"2024-04-04T04:32:48","date_gmt":"2024-04-04T01:32:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/paradigmad-teaduses\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:09","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:09","slug":"paradigmad-teaduses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/paradigmad-teaduses\/","title":{"rendered":"Paradigmad teaduses"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">\n\tTeadus on meid \u00fcmbritseva elu m\u00f5istmise ja m\u00f5testamise kindel viis. Teaduslikku l\u00e4henemist iseloomustab p\u00f5hinemine reaalsusele ja kindel loogiline s\u00fcsteem. Siiski pole teaduslik l\u00e4henemine oma sisult \u00fchtne, sest erinevatel uurimisaladel ja erinevatel uurijatel on uuritavast n\u00e4htusest ja selle uurimise v\u00f5imalustest erinevad arusaamad ja kogemused. K\u00f5ige \u00fcldisemaid arusaamu teaduse ja meid \u00fcmbritseva reaalsuse\u00a0 olemusest ning teadusliku uurimise viisidest nimetatakse teadusfilosoofilisteks k\u00fcsimusteks ning k\u00fcsimustele antavate vastuste alusel kujunevad erinevad uurimisparadigmad. <strong>Paradigma<\/strong><strong>\u00a0<\/strong>(<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kreeka_keel\" target=\"_blank\" title=\"Kreeka keel\" rel=\"noopener\">kreeka<\/a>\u00a0s\u00f5nast (<em>\u03c0\u03b1\u03c1\u03ac\u03b4\u03b5\u03b9\u03b3\u03bc\u03b1<\/em>\u00a0\u2018mustern\u00e4ide\u2019) on uurimiss\u00fcsteem, kindel teaduse tegemise viis, teaduslik maailmavaade mida j\u00e4rgivad sarnaste arusaamadega teadlaste grupid (koolkonnad).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tOma raamatus \u201eTeaduslike revolutsioonide struktuur\u201c (1962) toob Thomas Kuhn v\u00e4lja, et uurimisparadigma defineerib, mida uurida, miks uurida ja kuidas uurida (milliste meetoditega). Tavaliselt (eelk\u00f5ige loodus- ja t\u00e4ppisteadustes) on \u00fcks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui \u00fcks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. Sotsiaalteadusi aga iseloomustab paradigmade paljusus, mis t\u00e4hendab seda, et on t\u00f5sikindlaid \u00fche maailmavaate eest seisjaid (nn v\u00f5itlus erinevate paradigmade vahel), \u00fchendavate p\u00f5hiprintsiipide ja standardite otsijaid, ja neid kes, leiavad et sotsiaalset maailma v\u00f5ib m\u00f5testada lahti mitmel erineval viisil s\u00f5ltuvalt eesm\u00e4rgist.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKuigi paradigmade vahel on erinevused ning neid saab esitada teineteisele vastanduval viisil, siis alusp\u00f5him\u00f5tted on samad. Lagerspetz (2018: 56-57) j\u00e4rgi on nendeks:\n<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tteadusliku diskussiooni t\u00e4htsuse r\u00f5hutamine;\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tesitatavad empiirilised vaated peavad olema koosk\u00f5las uuritud materjali omadustega;\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tesitatavad teoreetilised v\u00e4ited peavad olema loogilised, ilma seesmiste vastuoludeta;\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tempiirilised ja teoreetilised v\u00e4ited peavad olema omavahel koosk\u00f5las.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tMilliseid paradigmasid on olemas? F\u00fc\u00fcsikas on kombeks r\u00e4\u00e4kida Newtoni paradigmast, mis valitses f\u00fc\u00fcsikas umbes 18-19 sajandil, ja Einsteini paradigmast, mis p\u00e4\u00e4ses v\u00f5imule 20. sajandi alguses. Ps\u00fchholoogias on kombeks r\u00e4\u00e4kida k\u00e4itumuslikust paradigmast, mis valitses Ameerika ps\u00fchholoogias 20. sajandi esimesel poolel, ja kognitiivsest paradigmast, mis hakkas domineerima 20. sajandi keskpaigas.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadus on meid \u00fcmbritseva elu m\u00f5istmise ja m\u00f5testamise kindel viis. Teaduslikku l\u00e4henemist iseloomustab p\u00f5hinemine reaalsusele ja kindel loogiline s\u00fcsteem. Siiski pole teaduslik l\u00e4henemine oma sisult \u00fchtne, sest erinevatel uurimisaladel ja erinevatel uurijatel on uuritavast n\u00e4htusest ja selle uurimise v\u00f5imalustest erinevad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-73","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":184,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73\/revisions\/184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}