{"id":71,"date":"2024-04-04T04:32:47","date_gmt":"2024-04-04T01:32:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teaduse-eesmargid-ja-komponendid\/"},"modified":"2024-04-17T16:18:02","modified_gmt":"2024-04-17T13:18:02","slug":"teaduse-eesmargid-ja-komponendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teaduse-eesmargid-ja-komponendid\/","title":{"rendered":"Teaduse eesm\u00e4rgid ja komponendid"},"content":{"rendered":"

Miks teadust \u00fcldse vaja on? Mida peaks teadus meile andma? Vastusena nendele olulistele k\u00fcsimustele v\u00f5ib v\u00e4lja tuua neli teaduse eesm\u00e4rki:<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Kirjeldamine. Esmane teaduse eesm\u00e4rk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See v\u00f5ib toimuda loomulikus keeles v\u00f5i spetsiifilise teaduskeele (n\u00e4iteks statistika) abil.<\/span><\/li>\n
  2. Seletamine. Keerukuselt j\u00e4rgmiseks teaduse eesm\u00e4rgiks peetakse seletamist. Filosoofid on palju vaielnud selle \u00fcle, mida teaduslik seletus t\u00e4hendab. K\u00f5ige \u00fcldisemalt \u00f6eldes t\u00e4hendab teaduslik seletamine n\u00e4htuse p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamist.<\/li>\n
  3. Ennustamine. Uuritava n\u00e4htuse edaspidise k\u00e4itumise kohta j\u00e4relduste tegemine.<\/li>\n
  4. M\u00f5jutamine. Protsesside m\u00f5jutamine ja kontrollimine l\u00e4htudes teaduslikust teadmisest eesm\u00e4rgiga (m\u00f5nede) inimeste elu paremaks teha.<\/li>\n<\/ol>\n

    Iga j\u00e4rgnev \u00fclalmainitud teaduse eesm\u00e4rkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti k\u00f5ikide eelnevate eesm\u00e4rkide t\u00e4idetust. Kuigi m\u00f5nikord on v\u00f5imalik n\u00e4iteks protsessi k\u00e4iku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime.<\/p>\n

    Kuidas teadus neid eesm\u00e4rke saavutab? Vastusena sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ib v\u00e4lja tuua teaduse kaks peamist komponenti, poolust.<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Empiiria, empiiriline uurimist\u00f6\u00f6 \u2013 uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende anal\u00fc\u00fcsimine. Empiiriline teadus \u00fctleb kuidas asjad tegelikult on.<\/li>\n
    2. Teooria \u2013 uute ideede loomine, olemasolevate ideede anal\u00fc\u00fcs ja s\u00fcstematiseerimine. Teooria \u00fctleb kuidas asjad peaksid loogiliselt v\u00f5ttes olema.<\/li>\n<\/ol>\n

      Loomulikult on m\u00f5lemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus teadlasi tegelema pigem \u00fche v\u00f5i teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud).<\/p>\n

      Millega teadlased igap\u00e4evaselt tegelevad? Nad teevad teaduslikke uuringuid. Valmis tehtud uuringud esitatakse raamatu, artikli, raporti vms. kujul. Teaduslike uuringute peamised t\u00fc\u00fcbid on j\u00e4rgmised:<\/strong><\/p>\n

        \n
      1. Empiiriline uurimus: k\u00f5ige tavalisem uuringu t\u00fc\u00fcp, selle k\u00e4igus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja anal\u00fc\u00fcsitakse neid. M\u00f5nikord ei koguta andmeid ise, vaid anal\u00fc\u00fcsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.<\/li>\n
      2. Teoreetiline uurimus: selle k\u00e4igus luuakse uusi ideid ja anal\u00fc\u00fcsitakse olemasolevaid ideid, andmeid ei koguta.<\/li>\n
      3. \u00dclevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, mingil teemal tehtud uurimuste tulemuste anal\u00fc\u00fcsimine. Metaanal\u00fc\u00fcs \u2013 \u00fclevaateuurimuse k\u00f5ige rangem vorm, varem tehtud empiiriliste uurimuste statistiline anal\u00fc\u00fcs.<\/li>\n
      4. Metodoloogiline uurimus: eesm\u00e4rk on testida uut andmekogumise v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsi meetodit, sisulise tulemuse vastu otseselt huvi ei tunta.<\/li>\n<\/ol>\n

        J\u00e4rgnevates peat\u00fckkides esitatud teadusliku uurimisprotsessi tutvustus k\u00e4ib eelk\u00f5ige empiirilise uurimise kohta.<\/p>\n

        P\u00f5hjalikuma filosoofilise \u00fclevaate teaduse olemusest annab raamat Alan F Chalmers (1998): \u201cMis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?\u201d Tartu: Ilmamaa.<\/p>\n

        \n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Miks teadust \u00fcldse vaja on? Mida peaks teadus meile andma? Vastusena nendele olulistele k\u00fcsimustele v\u00f5ib v\u00e4lja tuua neli teaduse eesm\u00e4rki: Kirjeldamine. Esmane teaduse eesm\u00e4rk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See v\u00f5ib toimuda loomulikus keeles v\u00f5i spetsiifilise teaduskeele (n\u00e4iteks statistika) abil. …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-71","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":284,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions\/284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}