Kaasaja bioloogia ja meditsiini edusammud rajanevad v\u00e4ga ulatuslikul teaduslikul uurimist\u00f6\u00f6l nendes valdkondades ning see n\u00e4itab praegu ja ka edaspidi vaid kasvutendentsi. Neid uuringuid viiakse l\u00e4bi isoleeritud bioloogilisel materjalil, katseloomadel v\u00f5i ka inimestel, kusjuures k\u00f5iki neid valdkondi iseloomustavad ka teatud spetsiifilised eetika p\u00f5him\u00f5tted teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimisel.<\/p>\n
Biomeditsiinilised inimuuringud<\/strong> on j\u00e4tkuvalt paratamatult vajalikud, sest teatud probleeme, mis puudutavad inimesi, saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt lahendada vaid inimuuringute abil. Biomeditsiiniliste inimuuringute eetika hakkas kiiresti arenema alates 20. sajandi keskpaigast ning on t\u00e4naseks muutunud t\u00e4htsaks bioeetika alavaldkonnaks. Kuigi k\u00fcsitava eetilise v\u00e4\u00e4rtusega teadusuuringutest on andmeid kogutud juba mitme eelneva sajandi jooksul, muutus teema \u00fclimalt aktuaalseks II Maailmas\u00f5ja j\u00e4rel, kui tulid ilmsiks natsidoktorite poolt l\u00e4biviidud metsikud inimuuringud koonduslaagrite vangidel. Neid katseid l\u00e4biviinud arstide \u00fcle m\u00f5isteti kohut N\u00fcrnbergis ning selle protsessi k\u00e4igus formuleeriti ka N\u00fcrnbergi koodeks, mida v\u00f5ib pidada esimeseks kaasaegse inimuuringute eetika suureks kokkuleppeks.<\/p>\n 1960. aastatel avaldati l\u00e4\u00e4neriikides ka terve rida kirjutisi, kus kirjeldati k\u00fcmneid v\u00e4ga k\u00fcsitava eetilise v\u00e4\u00e4rtusega meditsiinilisi inimuuringuid nendes riikides. Kui probleemid inimuuringutega olid j\u00f5udnud teadvustamiseni, hakati otsima ka v\u00f5imalusi nende lahendamiseks.<\/p>\n K\u00f5igepealt hakati formuleerima rahvusvahelisi ja rahvuslikke deklaratsioone, millesse fikseeriti olulisemad p\u00f5him\u00f5tted, mida inimuuringute l\u00e4biviimisel tuleb silmas pidada. Olulisemate rahvusvaheliste inimuuringute eetika dokumentidena v\u00e4\u00e4rivad m\u00e4rkimist Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsioon (esimene versioon 1964), WHO CIOMS juhtn\u00f6\u00f6rid biomeditsiiniliste inimuuringute l\u00e4biviimisel (2002) ning Euroopa N\u00f5ukogu inim\u00f5iguste ja biomeditsiini konventsiooni lisaprotokoll biomeditsiiniliste teadusuuringute kohta (2005).<\/p>\n Need dokumendid r\u00f5hutavad selgesti, et inimuuringuid tohib l\u00e4bi viia vaid teatud tingimuste olemasolul, millest olulisemad on katsealuste inimv\u00e4\u00e4rikuse austamine, inimese uuringusse kaasamine vaid tema teadlikult ja vabatahtlikult antud n\u00f5usolekul, sobival katsest tulenevate kasude ja riskide suhtel jms. V\u00e4ga oluliseks kontrollimehhanismiks inimuuringute korrektsel l\u00e4biviimisel on vajadus saada selleks k\u00f5igepealt s\u00f5ltumatu ja kompetentse eetikakomitee heakskiit ning alles seej\u00e4rel alustada uuringu l\u00e4biviimist.<\/p>\n Oma eesm\u00e4rgilt, meetoditelt ning sekkumise ulatuselt v\u00f5ib inimuuringuid jagada erinevatesse r\u00fchmadesse ning m\u00f5nedele neist on lisaks \u00fcldistele p\u00f5him\u00f5tetele kehtestatud veel t\u00e4iendavad t\u00e4psemad eetikast l\u00e4htuvad piirangud ja normid. Nii tuleb erilisi regulatsioone silmas pidada n\u00e4iteks inimese geenide, embr\u00fcote, t\u00fcvirakkude ning samuti ka ravimite uurimisel. Paljudes riikides on biomeditsiiniliste inimuuringute kohta \u00fcldisemalt v\u00f5i teatud konkreetsete uuringuvaldkondade tarvis vastu v\u00f5etud vastavad \u00f5igusaktid, mis reeglina on koosk\u00f5las rahvusvahelise inimuuringute eetika p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n Ameerika Ps\u00fchholoogide Assotsiatsioon<\/strong> on uurijate jaoks koostanud eetilised juhtn\u00f6\u00f6rid (APA, 2002). V\u00e4lja toodud on \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted, millest peaks juhinduma, kui uuritavateks on inimesed ning millest peaks peaks l\u00e4htuma, kui asuda oma uurimisprojekte teostama.<\/p>\n Vabadus katkestada<\/strong>. Uuringust osav\u00f5tjatel tuleb lubada igal ajal uuringust keelduda v\u00f5i see katkestada, kui nad selleks soovi avaldavad.\u00a0<\/p>\n\n