Teadust\u00f6\u00f6 t\u00f5statab eetilisi dilemmasid. Teaduslikud teadmised ja meetodid, mida kasutatakse inimeste h\u00fcvanguks, v\u00f5ivad samah\u00e4sti p\u00f6\u00f6rduda ka manipulatiivseteks ja inimesi \u00e4rakasutatavateks. Nii nagu aatomif\u00fc\u00fcsikauuringute tulemusi v\u00f5ib kasutada nii v\u00e4hiraviks kui massih\u00e4vitusrelvade loomiseks, v\u00f5ivad meetodid, mis on leiutatud eelarvamuste muutmiseks v\u00e4hemusgruppide suhtes, t\u00fclikate k\u00e4itumisprobleemide k\u00f5rvaldamiseks v\u00f5i koolis \u00f5ppimise h\u00f5lbustamiseks, minna kasutusse ka teistsugustel eesm\u00e4rkidel, n\u00e4iteks poliitilise manipuleerimise korral, kunstlike vajaduste tekitamisel v\u00f5i sotsiaalse eba\u00f5igluse ohvrite lepitamisel oma saatusega. Teadusliku teadmise potentsiaalne kahe teraga m\u00f5\u00f5k t\u00f5statab eetikak\u00fcsimusi k\u00f5igile teadlastele.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on teaduseetika uurimisvaldkond v\u00e4ga lai. See puudutab k\u00f5ike, mis on seotud teaduse tegemisega \u00fcldiselt \u2013 milline on \u00f5iglane teaduspoliitika, kuidas m\u00f5\u00f5ta tulemusi humanitaar-, sotsiaal- ja reaalteadustes, kellega jagada teadustulemusi, autorikaitse ja intellektuaalse omandi \u00f5iguse k\u00fcsimused, inim- ja loomkatsete eetilisus jpm. Eriteaduste eetiliste aspektidega tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu n\u00e4iteks <\/span>keskkonnaeetika, <\/span>sotsiaaleetika, <\/span>hariduseetika, <\/span>bioeetika, <\/span>meditsiinieetika jm.<\/span><\/p>\n Teadust\u00f6\u00f6 eetika \u00fcldine eesm\u00e4rk on rakendada eetika alusp\u00f5him\u00f5tteid teaduslikule uurimist\u00f6\u00f6le. K\u00fcsimuse all on n\u00e4iteks, kuidas korraldada inim- v\u00f5i loomkatsetega seotud teadust\u00f6\u00f6d, mida v\u00f5tta ette teadusliku v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise, n\u00e4iteks plagiaadi, v\u00e4ljam\u00f5eldud andmete, sabotaa\u017ei v\u00f5i muud sorti petmise korral ja kuidas suhtuda v\u00e4\u00e4ritust teost teatamisse (whistleblowing). Iga teadlane puutub uurimist\u00f6\u00f6 k\u00f5igis etappides kokku eetiliste probleemidega ning juba uurimisteema valik kujutab endast eetilist otsust.<\/p>\n Kogudes uurimisobjekti kohta teadust\u00f6\u00f6ks vajalikku informatsiooni, ei tohi osalisi kahjustada. Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui uurimisobjektiks on inimene. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata m\u00e4rks\u00f5nadele nagu ausus, privaatsus, anon\u00fc\u00fcmsus, konfidentsiaalsus. Igas inimuuringutega kokku puutuvad valdkonnas (nt sotsioloogia v\u00f5i ps\u00fchholoogia) tuleb uuritavaid informeerida k\u00f5igest, mis uuringu jooksul toimub v\u00f5i mis v\u00f5ib juhtuda, ning uuritav peab olema vabatahtlikult n\u00f5us uuringus osalema. On selge, et haavatavate inimestega manipuleerimine v\u00f5i usalduse kurjasti \u00e4ra kasutamine pole lubatud.<\/p>\n Oluline on ka meetodi valik. Kuna pole olemas l\u00e4binisti h\u00e4id v\u00f5i halbu meetodeid, tuleb \u00f5igesti otsustada, milline meetod on milliste andmete hankimiseks k\u00f5ige sobivam. Nii intervjuud l\u00e4bi viies, juhtumianal\u00fc\u00fcsi kasutades kui ka fookusgruppidega t\u00f6\u00f6tades tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata eetilistele aspektidele. Ajalooteaduses on oluline roll t\u00f5lgendamisel, mist\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4ita, et objektiivset ajaloolist t\u00f5de ei eksisteerigi, kuid sellest hoolimata peab \u00f5iglane ajaloolane looma sellise t\u00f5lgenduse, mis arvestab allikatega v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgselt ja tasakaalukalt. Ka eksperimentide korraldamine, mis on mitmetes distsipliinides laialdaselt levinud, v\u00f5ib osutuda problemaatiliseks, kuna on vaja otsustada, kui kaugele v\u00f5ib tehislike olukordade tekitamise ning nende p\u00f5hjal j\u00e4relduste leidmisega minna.<\/p>\n