{"id":61,"date":"2024-04-04T04:32:47","date_gmt":"2024-04-04T01:32:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/induktiivne-strateegia-tsukliline-uuringuprotsess\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:10","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:10","slug":"induktiivne-strateegia-tsukliline-uuringuprotsess","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/induktiivne-strateegia-tsukliline-uuringuprotsess\/","title":{"rendered":"Induktiivne strateegia, ts\u00fckliline uuringuprotsess"},"content":{"rendered":"<p>Kvalitatiivsed meetodid on olemuselt induktiivsed, ehk arutlusk\u00e4ik j\u00e4relduste tegemisel liigub \u00fcksikult (\u00fcksikjuhtumitelt) \u00fcldisele (teooria). <strong>Induktiivse strateegia <\/strong>puhul l\u00e4htutakse andmetest v\u00f5i \u00fcksikjuhtumitest, millest otsitakse seadusp\u00e4rasusi ja mustreid. Nende alusel tehakse j\u00e4reldusi v\u00f5i luuakse uus teooria (vaata joonis 2).\u00a0 Seet\u00f5ttu on see strateegia sobivaim v\u00e4he uuritud teemade puhul.<\/p>\n<p>Induktiivse\u00a0 uuringustrateegia puhul on uuringuprotsess <strong>ts\u00fckliline<\/strong>, st uuringu k\u00e4ik kujuneb vastavalt kogutud andmetele, vajadusel liigutakse algusesse tagasi, t\u00e4psustatakse uuringu eesm\u00e4rki v\u00f5i uurimisk\u00fcsimusi. Vajadusel kogutakse ka andmeid juurde, kui on tarvis kujunevat teooriat kinnitada, muuta v\u00f5i t\u00e4iendada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"753\" height=\"478\" class=\"alignnone wp-image-99\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/v6.png\" title=\"v6.png\" alt=\"v6.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/v6.png 753w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/v6-300x190.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 753px) 100vw, 753px\"><\/p>\n<p>Joonis 2. Induktiivne ehk \u00fcksikult \u00fcldisele uurimisstrateegia<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px\"><em>Valides induktiivse strateegia, teeme viie esmakursuslasega intervjuud, iga intervjuu kestab umbes tunni. Intervjuu k\u00e4igus kirjeldavad tudengid v\u00f5imalikult p\u00f5hjalikult, millised on nende kogemused \u00f5ppematerjalide jagamisega seoses. Intervjuude s\u00f5na-s\u00f5naliselt kirjapandud tekste on mahult kokku umbes sada lehek\u00fclge. Tekste anal\u00fc\u00fcsides saame tulemused. Oletame, et k\u00f5ik\u00a0 intervjueeritavad r\u00e4\u00e4kisid, kuidas nad ise jagavad ja nendega jagatakse vabalt k\u00f5iki \u00f5ppematerjale ja kodut\u00f6id ning ei kardeta, et keegi v\u00f5iks seda kurjasti \u00e4ra kasutada. Siit koorub \u00fcks esialgne h\u00fcpotees, et tudengid ei taju ohtu \u00f5ppematerjalide jagamisel. H\u00fcpoteesiga edasi t\u00f6\u00f6tades j\u00f5uame \u00fcldistamiseni, st teooriani.<br><\/em><\/p>\n<p>Olgu \u00f6eldud, et kuigi esmapilgul tundub induktiivne uurimisprotsess oma loomingulisuse ja\u00a0 paindlikkusega ahvatlev, on sarnase uuringu teostamine v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas eriti andmekogumise ja andmeanal\u00fc\u00fcsi etapis. Samuti ei ole sellise uuringu tulemused \u00fcldistatavad ja laiendatavad suuremale hulgale uuritavatele. Eelpool toodud n\u00e4ite puhul saime teada, et ainult viis uuringusse kuulunud tudengit\u00a0 jagavad materjale vabalt. Tulemuste \u00fcldkehtivust tuleks seega testida t\u00e4iendavaid (kvantitatiiv)uuringuid l\u00e4bi viies.<\/p>\n<p>Ja kuigi v\u00f5ib tunduda, et kvalitatiivuuringu puhul v\u00f5ib andmeid koguma minna justkui nn puhta lehena, ei ole see kindlasti nii. Eelt\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga oluline ka kvalitatiivuuringu puhul \u2013 varasemate uuringute ja teooriatega tutvumine, korrektse kirjandus\u00fclevaate koostamine, uurimisprobleemi p\u00fcstitamine, eesm\u00e4rgi ja uurimisk\u00fcsimuste s\u00f5nastamine on h\u00e4davajalik. Vastasel juhul v\u00f5ib selguda, et jalgratas, mida mindi leiutama, on ammuilma leiutatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kvalitatiivsed meetodid on olemuselt induktiivsed, ehk arutlusk\u00e4ik j\u00e4relduste tegemisel liigub \u00fcksikult (\u00fcksikjuhtumitelt) \u00fcldisele (teooria). Induktiivse strateegia puhul l\u00e4htutakse andmetest v\u00f5i \u00fcksikjuhtumitest, millest otsitakse seadusp\u00e4rasusi ja mustreid. Nende alusel tehakse j\u00e4reldusi v\u00f5i luuakse uus teooria (vaata joonis 2).\u00a0 Seet\u00f5ttu on see &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":198,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}