{"id":53,"date":"2024-04-04T04:32:46","date_gmt":"2024-04-04T01:32:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/uurimisviisi-valik\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:10","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:10","slug":"uurimisviisi-valik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/uurimisviisi-valik\/","title":{"rendered":"Uurimisviisi valik"},"content":{"rendered":"<p>Teadust\u00f6\u00f6d tutvustavates \u00f5ppematerjalides r\u00f5hutatakse sageli, et uuringuid rangelt kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks jaotada on vale. Siiski on vaja nende kahe l\u00e4henemisviisi erinevusi teada, et valida sobivaimad meetodid ning strateegiad oma uuringu jaoks.<\/p>\n<p><strong>Kvantitatiivseid meetodeid<\/strong> kasutavate uuringute aluseks on positivism. Selle m\u00f5tteviisi kohaselt tuleb \u00fchiskonda uurida samal viisil nagu seda tehakse loodusteadustes: vaatluste ja m\u00f5\u00f5tmiste abil saab \u00fcmbritseva maailma kohta objektiivseid ja \u00fcheselt m\u00f5istetavaid teadmisi. Reaalsus eksisteerib inimesest s\u00f5ltumatult ja uurija tegevus seda ei m\u00f5juta. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis v\u00f5imaldavad kvantitatiivset, arvulist m\u00f5\u00f5tmist, j\u00e4reldused tehakse (eelk\u00f5ige) uurimismaterjali statistilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal.<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px\"><em>Valides kvantitatiivse uurimisviisi, saame n\u00e4iteks teada, kui palju esmakursuslasi jagab oma \u00f5ppematerjale v\u00f5i mitu protsenti nendest jagab \u00f5ppematerjale p\u00f5hjusel, et usaldavad oma kursusekaaslasi.<\/em><\/p>\n<p><strong>Kvalitatiivsete uuringute<\/strong> l\u00e4htekohaks on interpretivism, mille kohaselt saame teadmisi maailmast uurides t\u00e4hendusi, mida inimesed ise tegelikkusele omistavad ja viise, kuidas nad seda teevad. Meie maailm on inimese poolt loodud ja konstrueeritud ja reaalsus on muutuv, t\u00f5lgenduslik ning subjektiivne. Kvalitatiivne uurimuse eesm\u00e4rk on saada terviklikku empiirilist andmestikku uuritava n\u00e4htuse kohta (erinevad vaated, hoiakud, t\u00f5lgendused, kontekst) ning avastada uusi aspekte. Uurimismaterjali kogumisel kasutatakse n\u00e4iteks osalusvaatlust, s\u00fcvaintervjuusid, r\u00fchmavestlusi, elulugude anal\u00fc\u00fcsi, jne; andmed on mittearvulised (tekst, audio, video); uurimismaterjalist saab j\u00e4reldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelk\u00f5ige t\u00f5lgendaval viisil. Uurijat ei ole v\u00f5imalik uuritavast n\u00e4htusest eraldada, vastupidi \u2013 uurija t\u00f5lgendused on osa uurimisprotsessist.<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px\"><em>Valides kvalitatiivse uurimisviisi, v\u00f5ime uurida \u00f5ppematerjalide jagamise p\u00f5hjusi s\u00fcgavuti. Millistele kaastudengitele ja mida jagatakse, miks jagatakse? Mis on neile seejuures oluline?<\/em><\/p>\n<p>Oluline ongi m\u00e4\u00e4rata, kas kavandatav uurimus on olemuselt kvantitatiivne, kvalitatiivne v\u00f5i hoopis segat\u00fc\u00fcpi, st m\u00f5lemaid \u00fchendav. Vastavalt uurimisviisile valitakse uurimisstrateegia \u2013 kas deduktiivne, induktiivne, redroduktiivne v\u00f5i abduktiivne.\u00a0 J\u00e4rgnevas kahes alapeat\u00fckis tutvustame seoses kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringut\u00fc\u00fcbiga l\u00e4hemalt deduktiivset ja induktiivset strateegiat.<\/p>\n\n<p>Soovi korral saab strateegiate kohta juurde lugeda Norman Blaikie raamatu \u201eDesigning social research\u201c (2009) 4.\u00a0 peat\u00fckist \u201cStrategies for answering reserch questions\u201d.<\/p>\n<div class=\"os-think\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong><\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de2bd09ed2b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de2bd09ed2b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de2bd09ed2b-collapse\">Nimeta v\u00e4hemalt kolm tunnust, mis eristavad kvantitatiivset uuringut kvalitatiivsest.<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de2bd09ed2b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de2bd09ed2b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>1.\u00a0Reaalsus eksisteerib inimesest s\u00f5ltumatult ja uurija tegevus seda ei m\u00f5juta<\/p>\n<p>2. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis v\u00f5imaldavad kvantitatiivset, arvulist m\u00f5\u00f5tmist<\/p>\n<p>3. Vaatluste ja m\u00f5\u00f5tmiste abil saab \u00fcmbritseva maailma kohta objektiivseid ja \u00fcheselt m\u00f5istetavaid teadmisi.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadust\u00f6\u00f6d tutvustavates \u00f5ppematerjalides r\u00f5hutatakse sageli, et uuringuid rangelt kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks jaotada on vale. Siiski on vaja nende kahe l\u00e4henemisviisi erinevusi teada, et valida sobivaimad meetodid ning strateegiad oma uuringu jaoks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutavate uuringute aluseks on positivism. Selle m\u00f5tteviisi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-53","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":216,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions\/216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}