{"id":49,"date":"2024-04-04T04:32:46","date_gmt":"2024-04-04T01:32:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/too-kirjandusega\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:10","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:10","slug":"too-kirjandusega","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/too-kirjandusega\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6 kirjandusega"},"content":{"rendered":"

Kui sinu uuringu teema hakkab juba kuju v\u00f5tma, see t\u00e4hendab, et juba arvad end teadvat, mida uurida tahad ja oled ehk ka juhendajaga kohtunud, on aega hakata end \u201esisse lugema\u201c ja koostama kirjanduse \u00fclevaadet<\/strong>.<\/p>\n

K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on kirjanduse \u00fclevaade terviklik ja ammendav kokkuv\u00f5te varasematest uuringutest ja k\u00e4sitlustest valitud teemal. Samuti seletatakse kirjanduse \u00fclevaates lahti t\u00f6\u00f6s kasutatavad olulisemad p\u00f5him\u00f5isted. NB! Tegemist pole allikate loeteluga, vaid loogilise, seotud tekstiga, mis annab \u00fclevaate sellest, mida ja kuidas on uuritud, mida olulist teada saadud\u00a0 ja mida tuleks veel uurida. Kirjanduse \u00fclevaade on aluseks uurimist\u00f6\u00f6 esimesele, uuringu l\u00e4htekohti tutvustavale p\u00f5hipeat\u00fckile, mida v\u00f5ib pealkirjastada mitut moodi, kas kui \u201cTeoreetilised ja empiirilised l\u00e4htekohad\u201d v\u00f5i n\u00e4iteks \u201cKirjanduse \u00fclevaade ja probleemiseade\u201d, nii nagu vastava instituudi v\u00f5i teaduskonna juhendites on n\u00f5utud.<\/p>\n

Miks peab koostama kirjanduse \u00fclevaate?<\/strong><\/p>\n

Esiteks<\/strong> veendumaks, et valitud teema on originaalne, sest t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole sa esimene, kes seda uurib. Kirjanduse \u00fclevaatest peaks saama vastuse, mida ja kuidas on teadlased teemat varem uurinud ning mida on teada saadud, st millised on varasemate t\u00f6\u00f6de tulemused.<\/p>\n

Oletame, et sinu huvi on uurida, kuidas ja millist \u00f5ppet\u00f6\u00f6alast infot \u00fcli\u00f5pilased omavahel vahetavad. K\u00f5igepealt peadki end kurssi viima sarnaste uuringutega nii Eestist kui mujalt maailmast. Muidu v\u00f5ib juhtuda, et leiutad jalgratta, mis on juba ammuilma leiutatud \u2013 selgub, et tegelikult on tehtud piisavalt uuringuid ning teatakse p\u00e4ris h\u00e4sti, millist infot ja kuidas tudengid omavahel jagavad.<\/em><\/p>\n

Aga kui selgubki, et jalgratas on leiutatud, kas siis tuleks valitud teemast loobuda? Mitte tingimata. Teadusartiklites\u00a0 ja uurimisraportites on tavaliselt kirjutatud, millised v\u00f5iksid olla edasised uuringud.<\/p>\n

Meie n\u00e4ite \u2013 tudengite infojagamise \u2013 puhul v\u00f5ib selguda, et\u00a0 esmakursuslasi on piisavalt uuritud, kuid magistriastme \u00fcli\u00f5pilaste kohta pole suurt midagi teada. V\u00f5i on esmakursuslasi uuritud aastaid tagasi ja n\u00fc\u00fcd huvitaks meid, mis on vahepealse ajaga muutunud. V\u00f5imalusi on palju, need tuleb \u00fcles otsida.<\/em><\/p>\n

Teiseks<\/strong> on vaja p\u00f5hjendada, miks on vaja valitud teemat uurida.<\/p>\n

Saame n\u00e4iteks teada, et tudengid ei taha teistele jagada oma referaate. Ja mis siis! Keda ja kuidas see teadmine aitab, kuidas maailma paremaks teeb, kellel sellest kasu on? Sinu \u00fclesanne on varasematele uuringutele tuginedes nendele k\u00fcsimustele vastus leida ehk lahti kirjutada uurimisprobleem. Uurimisprobleemi p\u00fcstitamise kohta saad juhiseid j\u00e4rgmises alapeat\u00fckis.<\/em><\/p>\n

Kolmandaks<\/strong> laiendad kirjanduse \u00fclevaadet koostades oma teadmisi uuritavas valdkonnas. On vaja m\u00f5ista, millised on valdkonna olulisemad\u00a0paradigmad<\/a> ja teooriad<\/a>, kuidas on erinevad autorid defineerinud p\u00f5him\u00f5isted. Siis tuleb otsustada ja ka p\u00f5hjendada, millistest k\u00e4sitlustest l\u00e4htud oma t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

N\u00e4iteks on vaja endale ja sinu t\u00f6\u00f6 lugejatele selgeks teha, mis on informatsioon e info, mida tudengid omavahel jagavad. Teatavasti on informatsiooni definitsioone mitmeid, kuid milline ja miks just see, on aluseks sinu t\u00f6\u00f6s. Informatsioon kui protsess, teadmine v\u00f5i hoopis informatsioon kui asi ((Buckland, 1991)? Objektiivne, subjektiivne v\u00f5i sense-making informatsioon (Devin, \u00a01976)?<\/em> \u00a0<\/p>\n

NB!\u00a0 Kindlasti ei taheta, et koostaksid p\u00f5him\u00f5istete ja teooriate loetelu, hullem veel kui mitmel lehek\u00fcljel, vaid sinult oodatakse kokkuv\u00f5tlikku ning seotud teksti, mis keskendub k\u00f5ige olulisemale.<\/p>\n

Neljandaks<\/strong> aitab t\u00f6\u00f6 kirjandusega kitsendada valitud uurimisteemat.<\/p>\n

Ilmselgelt on teema pealkirjaga \u201e\u00d5ppet\u00f6\u00f6ga seotud info\u201c liiga lai. \u00d5ppet\u00f6\u00f6-alase info alla v\u00f5ib kuuluda \u00f5ppeinfos\u00fcsteemist,\u00a0 andmebaasidest v\u00f5i meediast saadav info, mis v\u00f5ib olla nii suuline kui kirjalik, nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal. Info v\u00f5ib olla formaalne v\u00f5i mitteformaalne. \u00d5ppet\u00f6\u00f6alast infot v\u00f5ib hankida \u00f5ppej\u00f5ududelt ja kaastudengitelt, seda v\u00f5ib nii ise otsida kui teistele jagada, aga ka juhuslikult leida. Kogu \u00f5ppet\u00f6\u00f6alast infot h\u00f5lmavat uuringut pole ilmselt v\u00f5imalik l\u00e4bi viia isegi juhul, kui sellega tegeleks mitu teadusasutust korraga. J\u00e4relikult on vaja fookust kitsendada ja m\u00e4\u00e4rata, mida t\u00e4psemalt ja keda uuritakse. Meie n\u00e4iteuuringu esialgne s\u00f5nastus v\u00f5iks olla \u201eTartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilaste omavahelise \u00f5ppet\u00f6\u00f6alase info vahetamise p\u00f5hjused\u201c. Uurimist\u00f6\u00f6 edenedes v\u00f5ib valitud teemat veelgi kitsendada, n\u00e4iteks uurida ainult \u00fche \u00f5ppekava esmakursuslaste elektrooniliste \u00f5ppematerjalide jagamise praktikaid.<\/em><\/p>\n

NB! Pane t\u00e4hele, et \u00a0k\u00f5ik need otsused \u00a0\u2013 mida, keda ja kuidas t\u00e4pselt uuritakse \u2013 tehakse varasematele uuringutele tuginedes. Oma valikuid\u00a0 \u2013 millised definitsioonid ja teooriad on sinu t\u00f6\u00f6 aluseks \u2013 \u00a0tuleb p\u00f5hjendada originaalallikatele viidates. See t\u00e4hendab, et oled eelnevalt need teadusartiklid t\u00f5epoolest l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud.<\/p>\n

Seda, millised allikad sobivad kirjanduse \u00fclevaate koostamiseks, kuidas andmebaasides otsinguid teha ja kuidas korrektselt viidata, saad teada selle ainekursuse moodulis \u201cAllikate valik ja viidete haldamine\u201d ning Plagiaadi teema juures.
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui sinu uuringu teema hakkab juba kuju v\u00f5tma, see t\u00e4hendab, et juba arvad end teadvat, mida uurida tahad ja oled ehk ka juhendajaga kohtunud, on aega hakata end \u201esisse lugema\u201c ja koostama kirjanduse \u00fclevaadet. K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on kirjanduse \u00fclevaade …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":212,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}