{"id":46,"date":"2024-04-04T04:32:45","date_gmt":"2024-04-04T01:32:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/refereerimine\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"refereerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/refereerimine\/","title":{"rendered":"Refereerimine"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">\n<\/p><p style=\"text-align: justify\"><strong>Refereerimine<\/strong> on \u00fche v\u00f5i mitme autori seisukohtade sisul\u00e4hedane \u00fcmbers\u00f5nastamine. Refereerida on v\u00f5imalik <strong>parafraseerides<\/strong>, <strong>summeerides<\/strong> ja <strong>s\u00fcnteesides<\/strong>.<\/p>\n<h3 style=\"text-align: justify\">Parafraseerimine<\/h3>\n\n<p><strong>Parafraseerimine<\/strong> t\u00e4hendab, et algteksti seisukohti edastatakse oma s\u00f5nadega originaaliga sarnases mahus. Parafraasis peavad oluliselt muutuma nii algne s\u00f5nastus kui lause struktuur \u2013 originaaltekstis vaid paari s\u00f5na muutmine v\u00f5i \u00e4raj\u00e4tmine pole kindlasti parafraseerimine. Selle vastu eksivad tihti algajad kirjutajad ning riskeerivad seel\u00e4bi halvimal juhul plagiaadis\u00fc\u00fcdistusega isegi juhul, kui allikale on viidatud.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Algajale kirjutajale v\u00f5ib korrektne parafraseerimine olla \u00fcsna keeruline \u00fclesanne. Kui kohe ei suudeta loetu m\u00f5tet oma s\u00f5nadega edasi anda, v\u00f5ib parafraseerimist harjutada samm-sammult. N\u00e4iteks v\u00f5ib esmalt p\u00fc\u00fcda muuta originaalteksti struktuuri, alustades parafraseerimist originaalteksti sellest osast, mis on k\u00f5ige olulisem just konkreetse teema seisukohalt,\u00a0 mitte originaalteksti algusest. Samuti v\u00f5ib originaalteksti pikemad laused \u00fcmber s\u00f5nastada mitmeks l\u00fchemaks lauseks v\u00f5i kombineerida originaalteksti l\u00fchemad laused pikemateks. Kui teksti struktuur on muutunud, tuleb t\u00f6\u00f6d teha s\u00f5nastusega, kasutades n\u00e4iteks s\u00fcnon\u00fc\u00fcme. Muutmata tuleks j\u00e4tta olulised p\u00f5him\u00f5isted v\u00f5i terminoloogia. Hea parafraasi saamiseks v\u00f5ib seda protsessi korrata mitu korda.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\n<\/p><div class=\"os-think\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong><\/div>\n<p>V\u00f5rdle originaalteksti parafraasiga \u2013 kas tegemist on h\u00e4sti \u00fcmber s\u00f5nastatud tekstiga? Miks?<\/p>\n\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">Originaaltekst: \u00c4raspidise ps\u00fchholoogia (reverse psychology) printsiip on lihtne: kui sa teed k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik, et mitte aktsepteerida tegelikkust, surub see tegelikkus ise sind veelgi enam sellesse vormi, mille eest sa p\u00f5geneda p\u00fc\u00fcad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">Allikas:<br>Rohelend, B. (2014, 28. November). Riik, mida pole veel olnudki. Sirp. Loetud aadressil: http:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/c9-sotsiaalia\/riik-mida-pole-veel-olnudki\/<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">Parafraas: \u00c4raspidise ps\u00fchholoogia printsiip on lihtne: sa teed k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik, et mitte aktsepteerida tegelikkust ning selle tulemusel surub see tegelikkus ise sind veelgi enam sellesse vormi, mille eest sa p\u00f5geneda p\u00fc\u00fcad (Rohelend, 2014).<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de2dc3ac2bf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de2dc3ac2bf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de2dc3ac2bf-collapse\">\u00dclesande lahendus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de2dc3ac2bf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de2dc3ac2bf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00dclesandes esitatud parafraas pole h\u00e4sti koostatud, kuna muudatused v\u00f5rreldes originaaltekstiga on minimaalsed \u2013 lauseehitus oli sama ning muutunud v\u00f5i \u00e4ra olid j\u00e4etud vaid m\u00f5ned s\u00f5nad.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h3 style=\"text-align: justify\">Summeerimine ja s\u00fcnteesimine<\/h3>\n\n<p><strong>Summeerides<\/strong> antakse algteksti seisukohti oma s\u00f5nadega edasi <strong>kokkuv\u00f5tvalt, l\u00fchendatud kujul<\/strong>.\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\"><strong>S\u00fcnteesides<\/strong> antakse oma s\u00f5nadega edasi <strong>p\u00f5hiidee<\/strong>, <strong>mis seob mitme erineva algteksti seisukohti mingi konkreetse teema kohta<\/strong>.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\n<\/p><p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\n<\/p><div class=\"os-think\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong><\/div>\n<p>Kahes j\u00e4rgmises l\u00f5igus on juttu sissejuhatuse kirjutamisest.\u00a0Missugune on kahte allikat \u00fchendav idee sissejuhatuse kohta? Kuidas s\u00f5nastaksite selle oma s\u00f5nadega \u00fcmber? Pange see kirja ning lisage kindlasti viide m\u00f5lemale kasutatud allikale!<\/p>\n\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\u201eKuigi sissejuhatus on vormilt lihtne ja mahult l\u00fchike, ei ole teda sugugi lihtne kirjutada. Keerukus tuleneb sellest, et l\u00fchidusele vaatamata peab ta sisaldama palju informatsiooni, kuid ainult niisugust, mis on lugejale j\u00e4rgnevat teemaarendust silmas pidades oluline. Samal ajal peab ta olema ka huvitav, \u00e4rgitades edasi lugema.\u201c <br>Allikas: Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Teksti\u00f5petuse \u00f5pik. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\u201eSissejuhatuse \u00fclesandeks on juhatada lugeja t\u00f6\u00f6 teema juurde. Sel on kaks peamist \u00fclesannet: \u00e4ratada lugeja huvi ning anda l\u00e4hteteave k\u00e4sitletavast probleemist.\u201c <br>Allikas: Hirsj\u00e4rvi, S., Remes, P. &amp; Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de2dc3ac2c5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de2dc3ac2c5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de2dc3ac2c5-collapse\">\u00dclesande v\u00f5imalik lahendus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de2dc3ac2c5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de2dc3ac2c5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Hea sissejuhatus annab edasi olulisema info edasisest teemak\u00e4sitlusest ning \u00e4ratab lugejas huvi (Ehala, 2000; Hirsj\u00e4rvi, Remes, &amp; Sajavaara, 2005).<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">\n<\/p><p style=\"text-align: justify\">Refereering tuleb esitada viisil, et oleks selgelt aru saada, missugused m\u00f5tted kuuluvad refereeritavale autorile ning missugused on refereerija enda seisukohad. J\u00e4rgnevas n\u00e4ites on l\u00f5igu esimene lause autori oma tekst, milles luuakse seos kahe kontseptsiooni vahel ning teises lauses toetutakse kasutatud allikale:<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: justify;padding-left: 30px\">Siin v\u00f5ib t\u00f5mmata paralleeli j\u00e4rgmises alapeat\u00fckis pikemalt k\u00e4sitletava Pierre Bourdieu kontseptsiooniga <em>habitus<\/em>`est, mis on samuti igap\u00e4evase ja harjumusliku k\u00e4itumise alus. Kui <em>habitus<\/em>`el on keskkonnaga sarnased struktuurid, tajutakse neid loomulike ja enesestm\u00f5istetavatena ning teadvuse sekkumine pole oluline (K\u00e4\u00e4rik, 2013).<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: justify\">Refereerimisel tuleb silmas pidada, et kuigi algteksti edastatakse oma s\u00f5nadega, peab selle m\u00f5te siiski j\u00e4\u00e4ma samaks. <strong>Heal tasemel refereerimine eeldab loetu sisulist m\u00f5istmist.<\/strong> Tekstid tuleb mitmeid kordi l\u00e4bi lugeda ning seej\u00e4rel sisul\u00e4hedaselt edasi anda algseid ideid ja t\u00e4hendusi moonutamata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Refereerimine on \u00fche v\u00f5i mitme autori seisukohtade sisul\u00e4hedane \u00fcmbers\u00f5nastamine. Refereerida on v\u00f5imalik parafraseerides, summeerides ja s\u00fcnteesides. Parafraseerimine Parafraseerimine t\u00e4hendab, et algteksti seisukohti edastatakse oma s\u00f5nadega originaaliga sarnases mahus. Parafraasis peavad oluliselt muutuma nii algne s\u00f5nastus kui lause struktuur \u2013 originaaltekstis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":234,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}