{"id":44,"date":"2024-04-04T04:32:45","date_gmt":"2024-04-04T01:32:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/mustandi-koostamine-teemaarendus-ja-teksti-struktuur\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"mustandi-koostamine-teemaarendus-ja-teksti-struktuur","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/mustandi-koostamine-teemaarendus-ja-teksti-struktuur\/","title":{"rendered":"Mustandi koostamine – teemaarendus ja teksti struktuur"},"content":{"rendered":"

Mustandi koostamist v\u00f5ib alustada m\u00f5ne eelpool kirjeldatud m\u00f5tete p\u00fc\u00fcdmise tehnikaga leitud ideede j\u00e4rjestamisest ja lahtikirjutamisest. Kirjutamisega algust tehes tuleb silmas pidada, et igal kirjat\u00f6\u00f6l (essee, seminarit\u00f6\u00f6, referaat, uurimist\u00f6\u00f6) on p\u00f5hiline kolmikstruktuur: sissejuhatus \u2013 teemaarendus\/sisuosa \u2013 kokkuv\u00f5te. T\u00e4psem struktuur s\u00f5ltub juba konkreetsest tekstiliigist ning sellele seatud n\u00f5uetest. Kuiv\u00f5rd sissejuhatus ja kokkuv\u00f5te kirjutatakse reeglina alles l\u00f5pus, on soovitav mustandi koostamist alustada teemaarendusest.<\/p>\n

Teemaarendus<\/h3>\n

\n<\/p>

Teemaarendus on iga kirjat\u00f6\u00f6 tuum. Mustandi koostamise esmases faasis v\u00f5ib kirjutada k\u00f5igest, mis tundub p\u00f5hiidee seisukohalt oluline. Alati on kasulik kirjutada pigem rohkem \u2013 kirjaliku kuju saanud m\u00f5tted selginevad ning hiljem kirjutatut \u00fcle lugedes on lihtsam eristada olulist ebaolulisest. Seej\u00e4rel teksti struktureerides ja viimistledes v\u00f5ib liigseks osutunud m\u00f5ttek\u00e4igud kustutada ning j\u00e4tta alles vaid need, mis on teema ja p\u00f5hiidee seisukohalt k\u00f5ige olulisemad.\u00a0<\/p>\n

Tekstistrateegiad<\/h4>\n

\n<\/p>

S\u00f5ltuvalt kirjutise eesm\u00e4rgist on teemaarendusel v\u00f5imalik kasutada erinevaid strateegiaid<\/strong> nagu n\u00e4iteks jutustamine, kirjeldamine, v\u00f5rdlemine, anal\u00fc\u00fcsimine, hinnangu andmine jt. Enamasti kombineeritakse \u00fches tekstis mitmeid strateegiaid.<\/p>\n

Jutustamisel v\u00f5i j\u00e4rjestamisel<\/strong> keskendutakse mingite s\u00fcndmuste v\u00f5i n\u00e4htuste ajalisele m\u00f5\u00f5tmele. Jutustamist on v\u00f5imalik kasutada n\u00e4iteks m\u00f5ne \u00fclesande puhul tausta loomiseks.\u00a0Kirjeldamisel<\/strong> antakse \u00fclevaade mingi n\u00e4htuse omadustest. \u00dclikooli\u00f5pingute k\u00e4igus koostatavates akadeemilistes tekstides ei saa enamasti siiski piirduda jutustamise ja kirjeldamisega, tuleb liikuda arutlevama ja anal\u00fc\u00fcsivama teksti poole. Siin on mitmeid v\u00f5imalusi:<\/p>\n

\n

\u2013 p\u00f5hjuslike suhete esiletoomine<\/strong> \u2013 tuuakse esile, kuidas \u00fcks n\u00e4htus m\u00f5jutab teist, missugused on mingi n\u00e4htuse tagaj\u00e4rjed;<\/p>\n

\u2013 v\u00f5rdlemine<\/strong> \u2013 n\u00e4htuseid ja probleeme v\u00f5rreldakse, tuuakse eile v\u00f5rreldavate n\u00e4htuste sarnased ja erinevad jooned;<\/span><\/p>\n

\u2013 vastandamine<\/strong> \u2013 tuuakse esile v\u00f5rreldavate n\u00e4htuste erijooned, ainestik esitatakse kontrastiprintsiibil, n\u00e4iteks enne ja n\u00fc\u00fcd, oluline ja mitteoluline, poolt ja vastu;<\/span><\/p>\n

\u2013 liikumine \u00fcldiselt \u00fcksikule<\/strong> (esitatakse \u00fcldine printsiip ning seej\u00e4rel tuuakse n\u00e4ited) v\u00f5i \u00fcksikult \u00fcldisele<\/strong> (esmalt esitatakse n\u00e4ited, mille p\u00f5hjal n\u00e4idatakse, et need tulenevad k\u00f5ik \u00fchest printsiibist);\u00a0<\/span><\/p>\n

\u2013 analoogiale tuginemine<\/strong> (tundmatut v\u00f5i keerulist n\u00e4htust v\u00f5rreldakse tuntuga ning p\u00f5hjendatakse, miks on tundmatu ja keeruline n\u00e4htus oma p\u00f5hiolemuselt sarnane tuntud n\u00e4htusega);<\/span><\/p>\n

\u2013\u00a0<\/span>n\u00e4idete toomine<\/strong> (asjakohased n\u00e4ited t\u00f5endavad seisukoha paikapidavust ning v\u00f5imaldavad \u00fcldistust);<\/span><\/p>\n

\u2013 anal\u00fc\u00fcsimine<\/strong> (tuuakse v\u00e4lja n\u00e4htuse olemuslikud jooned ja osad, nendevahelised seosed);<\/span><\/p>\n

\u2013 liigitamine ja r\u00fchmitamine<\/strong> (n\u00e4htuseid grupeeritakse \u00fchiste tunnuste alusel; liigitamine pole v\u00f5imalik ilma eelneva anal\u00fc\u00fcsita, sest see eeldab n\u00e4htuste \u00fchis- ja erijoonte esiletoomist);<\/span><\/p>\n

\u2013 p\u00f5hjendatud hinnangu andmine<\/strong>, n\u00e4iteks erinevatele autorite seisukohtadele v\u00f5i k\u00e4sitlustele mingist teemast (pole samuti v\u00f5imalik ilma eelneva anal\u00fc\u00fcsita<\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n

Olles erinevatest teemaarenduse tehnikatest teadlik, v\u00f5ib edaspidi akadeemiliste tekstide lugemisel p\u00f6\u00f6rata neile teadlikku t\u00e4helepanu, m\u00e4rkamaks, missuguseid erinevaid strateegiaid \u00fcks v\u00f5i teine autor mingi probleemi k\u00e4sitlemiseks kasutab.<\/p>\n

Struktureerimine<\/h3>\n

\n<\/p>

Struktureerimine on sisuline t\u00f6\u00f6 mustandiga:\u00a0 j\u00e4lgitakse, et kogu tekst oleks p\u00f5hiidee teenistuses ning et p\u00f5hiidee oleks loogiliselt l\u00f5puni v\u00e4lja arendatud. Seej\u00e4rel visandatakse sissejuhatav ja kokkuv\u00f5ttev osa. Struktureerimisel on abiks kriitiliseks lugejaks kehastumine. Teksti p\u00f5hiidee v\u00f5ib olla k\u00fcll selge ja m\u00f5istetav autorile endale, kuid hoolt peab kandma ka selle eest, et lugeja j\u00f5uaks teksti lugedes t\u00e4pselt samadele j\u00e4reldustele\/tulemustele.<\/p>\n

P\u00f5hiidee juures p\u00fcsimisel v\u00f5ib endalt kriitilise lugejana k\u00fcsida n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi k\u00fcsimusi:<\/p>\n

    \n
  • Kas iga peat\u00fckk ja alapeat\u00fckk teenib p\u00f5hiidee edasiandmist?<\/li>\n
  • Kas iga l\u00f5ik on p\u00f5hiidee teenistuses \u2013 toetab ja selgitab?<\/li>\n
  • Kas tekstis esitatud seisukohad p\u00f5hiidee edasiandmiseks on loogilises j\u00e4rjestuses?<\/li>\n
  • Kas p\u00f5hiidee on l\u00f5puni v\u00e4lja arendatud \u2013 kas midagi on puudu v\u00f5i \u00fcle?<\/li>\n
  • Kas p\u00f5hiidee m\u00f5istmiseks j\u00e4\u00e4b midagi puudu?<\/li>\n<\/ul>\n

    Vajadusel tuleb mingeid teksti osasid kustutada v\u00f5i juurde kirjutada, t\u00f5sta loogilisse j\u00e4rjestusse peat\u00fckid, alapeat\u00fckid ning l\u00f5igud ja laused nendes.\u00a0<\/p>\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Mustandi koostamist v\u00f5ib alustada m\u00f5ne eelpool kirjeldatud m\u00f5tete p\u00fc\u00fcdmise tehnikaga leitud ideede j\u00e4rjestamisest ja lahtikirjutamisest. Kirjutamisega algust tehes tuleb silmas pidada, et igal kirjat\u00f6\u00f6l (essee, seminarit\u00f6\u00f6, referaat, uurimist\u00f6\u00f6) on p\u00f5hiline kolmikstruktuur: sissejuhatus \u2013 teemaarendus\/sisuosa \u2013 kokkuv\u00f5te. T\u00e4psem struktuur s\u00f5ltub juba …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":232,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}