{"id":40,"date":"2024-04-04T04:32:45","date_gmt":"2024-04-04T01:32:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teaduskeele-tunnused\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"teaduskeele-tunnused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teaduskeele-tunnused\/","title":{"rendered":"Teaduskeele tunnused"},"content":{"rendered":"

Eelnevast ilmnes, et teaduslik stiil on formaalse stiili \u00fcks alaliike. Arusaam, et teadustekst peab olema keeruline, ei pea paika \u2013 ka teaduslikke probleeme on v\u00f5imalik esitada selgelt, sujuvalt ja loetavalt, muutumata siiski \u00fclem\u00e4\u00e4ra lihtsustavaks.<\/strong> Oluline on p\u00fc\u00fcelda tasakaalu poole: liialt lihtne tekst ei pruugi lugejale avada olulisi seoseid, kuid liiga keerulisi lausekonstruktsioone on lugejal keeruline m\u00f5ttega j\u00e4lgida. Ka teadusteksti eesm\u00e4rk on kommunikatsioon, dialoog lugejaga, milles on oluline, et lugeja m\u00f5istaks esitatut nii, nagu autoril kavas oli. Oluline on loogiline ja \u00fchem\u00f5tteline teemaarendus, otsuste ja j\u00e4relduste p\u00f5hjendatus. Loetu t\u00e4hendust ei j\u00e4eta teadustekstis lugeja t\u00f5lgendada.<\/p>\n

Teaduskeele olulisteks tunnusteks ongi t\u00e4psus, neutraalsus ning impersonaalsus.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4psus<\/strong> teaduskeele olulisima tunnusena t\u00e4hendab, et<\/p>\n

\n

\u2013 tekstis esitatavaid v\u00e4ited ja j\u00e4reldused on p\u00f5hjendatud kas faktide, n\u00e4idete v\u00f5i allikaviidetega;
\u2013 tekstis esitatav m\u00f5ttek\u00e4ik on lugeja jaoks j\u00e4lgitav ning v\u00e4idete aluseks olevad allikad on kontrollitavad;
\u2013 tekstis kasutatakse asjakohast ja t\u00e4pset oskuss\u00f5navara (termineid);
\u2013 tekstis kasutatavaid termineid seletatakse nende esimesel kasutuskorral;
\u2013 kui tekstis kasutatakse termineid, millel v\u00f5ib olla erinevates valdkondades erinevaid t\u00e4hendusi, selgitatakse missuguses t\u00e4henduses\u00a0 konkreetses tekstis antud terminit kasutatakse ning ollakse edasises terminikasutuses j\u00e4rjekindel;
\u2013 tekstis v\u00e4lditakse paljus\u00f5nalisust ning ebam\u00e4\u00e4raseid v\u00e4ljendeid (nt enamasti, kohati jne), t\u00e4psete n\u00e4itajate puudumisel v\u00f5ib hulka v\u00f5i sagedust anda edasi v\u00e4ljenditega nagu \u00fcle poole, peaaegu neljandik vm;
\u2013 teksti liigendus on l\u00e4bim\u00f5eldud ja loogiline alates peat\u00fckkidest ja alapeat\u00fckkidest kuni l\u00f5ikude ja lauseteni.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Neutraalsus<\/strong> teadusteksti omadusena t\u00e4hendab<\/p>\n

\n

\u2013 asjaliku tarbekeele kasutamist \u2013 argikeel, stiiliv\u00e4rvingud, kujundlikkus ning rohked omadus- ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nad ei kuulu reeglina teadusteksti (teatud valdkondades, nt kunsti- v\u00f5i kirjandusteaduses, v\u00f5ib siiski kohata vabamat keelekasutust);
\u2013 uurimistulemuste erapooletut t\u00f5lgendamist \u2013 tekstis on esil k\u00e4sitletav aines ning uurija isik j\u00e4etakse k\u00f5rvale;
\u2013 objektiivset allikate valikut ja t\u00f5lgendamist \u2013 esitatakse ka selliseid allikaid, mis v\u00f5ivad olla vastuolus autori valitud l\u00e4henemisviisiga;
\u2013 eriarvamuste objektiivset ja p\u00f5hjendatud esitust \u2013 ei v\u00e4ljendata hoiakuid anal\u00fc\u00fcsitava materjali v\u00f5i eriarvamusel olevate autorite kohta;
\u2013 p\u00fc\u00fcdlust metoodilise objektiivsuse poole \u2013 ka teine uurija peaks saama samadel alustel uurimust korrata.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Impersonaalsus<\/strong> teadustekstis t\u00e4hendab, et keskmes pole autori isik v\u00f5i tema isiklikud arvamused. Enamasti kirjutatakse umbisikulises tegumoes (T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse\u2026; Tulemustest ilmneb, et\u2026), kuid ka siin on valdkonniti erinevusi. V\u00f5imalik on kasutada ka mina-vormi v\u00f5i \u00fcmber\u00fctlevaid v\u00e4ljendeid (Autor on seisukohal\u2026).<\/p>\n

\u00dcks parimaid v\u00f5imalusi oma valdkonna teadusteksti tavade ja stiili omandamiseks on selliste tekstide lugemine. Lugemine kirjutamisprotsessi olulise osana on j\u00e4rgmine alateema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelnevast ilmnes, et teaduslik stiil on formaalse stiili \u00fcks alaliike. Arusaam, et teadustekst peab olema keeruline, ei pea paika \u2013 ka teaduslikke probleeme on v\u00f5imalik esitada selgelt, sujuvalt ja loetavalt, muutumata siiski \u00fclem\u00e4\u00e4ra lihtsustavaks. Oluline on p\u00fc\u00fcelda tasakaalu poole: liialt …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":228,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}