{"id":39,"date":"2024-04-04T04:32:45","date_gmt":"2024-04-04T01:32:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teadusstiili-eriparad\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"teadusstiili-eriparad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/teadusstiili-eriparad\/","title":{"rendered":"Teadusstiili erip\u00e4rad"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\">\n<\/p><p align=\"justify\">Nagu \u00f6eldud, kehtivad teadustekstile teatud kokkuleppelised tavad, millest k\u00f5rvalekaldumine v\u00f5ib v\u00e4hendada teksti usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Ka teadusteksti keeles ja stiilis kehtivad omad tavad ja kokkulepped.<\/p>\n<p align=\"justify\">Stiil on keelekasutusviis, mis vastab konkreetsele suhtlussituatsioonile ja -eesm\u00e4rgile. <strong style=\"text-align: center\">Ise\u00e4rasused kasutatavas s\u00f5navaras, lauseehituses ja teksti liigenduseks ongi stiili tunnuseks, kuid olulisimaks neist v\u00f5ib pidada s\u00f5navalikut.<\/strong> Paljudel s\u00f5nadel on kindel stiiliv\u00e4rving, mis paigutab need \u00fchte v\u00f5i teise stiili. Eesti keele k\u00e4siraamatus eristatakse viit erinevat s\u00f5navara stiili: ilukirjanduslik, ajakirjanduslik, teaduslik, ametlik ja argistiil. Kui n\u00e4iteks ilukirjandusliku s\u00f5navara hulka kuuluvad nii\u00f6elda v\u00e4rvilised s\u00f5nad, mille eesm\u00e4rgiks on lugeja esteetilis-emotsionaalne m\u00f5jutamine (nt sinitaevas, lumelitrid v\u00f5i palg), siis <strong style=\"text-align: center\">teaduskeelne s\u00f5navara v\u00e4ljendab maailma teaduslikku tunnetust valdavalt rangelt, t\u00e4pselt ja ratsionaalselt<\/strong> (kasutatakse rohkelt oskuss\u00f5navara, kuid ka teisi teadusstiilile iseloomulikke s\u00f5nu nagu n\u00e4iteks k\u00e4sitleda, t\u00f5estada, eeldada).<\/p>\n<p align=\"justify\">Argi- ja ilukirjanduslikku stiili iseloomustab suurem vabadus ja m\u00e4ngulisus \u2013 neid stiile v\u00f5ib kokkuv\u00f5tlikult k\u00e4sitleda <em><strong>mitteformaalse kirjastiilina<\/strong><\/em>. Ajakirjanduslik, ametlik ja teaduslik stiil paiknevad oluliselt kindlamates piirides, moodustades <em><strong>formaalse kirjastiili<\/strong><\/em>.<\/p>\n<blockquote>\n<p align=\"justify\">Formaalse stiili, sealhulgas siis ka teadusliku stiili eristuvad tunnused on j\u00e4rgmised:<\/p>\n<p align=\"justify\">\n<\/p><p>\u2013 Kasutatakse mingile valdkonnale omast <strong>oskuss\u00f5navara<\/strong> ehk<strong> termineid\u00a0<\/strong>(nt \u00f5igusv\u00f5ime juristidel v\u00f5i \u00f5pik\u00e4situs haridusteadustes).<br>\u2013 Oluline on <strong>korrektne keelekasutus<\/strong>.<br>\u2013 Kasutatakse vaid <strong>\u00fchem\u00f5ttelisi<\/strong>, <strong>t\u00e4pse sisuga s\u00f5nu<\/strong> ning <strong>v\u00e4ljendeid<\/strong>.<br>\u2013 Infot edastatakse <strong>neutraalselt<\/strong> ja <strong>objektiivselt<\/strong>, emotsionaalselt vaoshoitult, esiplaanil on s\u00f5numi sisu ning isiklikku suhtumist ei\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0r\u00f5hutata.<br>\u2013 Tihti kehtivad <strong>n\u00f5uded<\/strong> ka <strong>vormistusele<\/strong> ning <strong>teksti kompositsioonile<\/strong>.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Seevastu mitteformaalne stiil on m\u00e4nguline ja loov, t\u00e4htsal kohal on isikliku suhtumise ja emotsioonide edasiandmine, lubatud on lohakas s\u00f5nakasutus, vulgarismid ja fraseologismid. Formaalsele stiilile on seega omased piirangud k\u00f5iges selles, mis mitteformaalses stiilis on lubatud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"360\" class=\"alignnone wp-image-96\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/formal_style.png\" title=\"formal_style.png\" alt=\"formal_style.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/formal_style.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/formal_style-250x300.png 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><span style=\"font-size: x-small\">\u00a0Allikas:\u00a0https:\/\/blog.ezinearticles.com\/2011\/03\/formal-vs-informal.html<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nagu \u00f6eldud, kehtivad teadustekstile teatud kokkuleppelised tavad, millest k\u00f5rvalekaldumine v\u00f5ib v\u00e4hendada teksti usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Ka teadusteksti keeles ja stiilis kehtivad omad tavad ja kokkulepped. Stiil on keelekasutusviis, mis vastab konkreetsele suhtlussituatsioonile ja -eesm\u00e4rgile. Ise\u00e4rasused kasutatavas s\u00f5navaras, lauseehituses ja teksti liigenduseks ongi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":227,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}