Teadusstiili \u00fcheks oluliseks omaduseks oli loetavus, mis muuhulgas t\u00e4hendas seda, et tekst on struktureeritud ja sidus. Teksti viimistlemise eesm\u00e4rk ongi teksti sidumine loetavaks tervikuks. Teksti struktureerimine on sisuline t\u00f6\u00f6, mis eeldab oma t\u00f6\u00f6 kriitilist lugemist. Teadusteksti struktuuri n\u00f5uded aitavad paika seada t\u00f6\u00f6 \u00fclesehituse, kuid struktureerida tuleb ka tekst.<\/p>\n
Teksti struktuur<\/strong> on t\u00e4hendusstruktuur ning m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra teksti osade omavahelise seotuse. Teksti struktuuris on keskseks m\u00f5isteks teema, mis jaguneb allteemadeks ning need jagunevad omakorda allteemadeks. Teksti struktuur on oma olemuselt hierarhiline: allteemasid esitatakse l\u00f5ikude kaudu ning l\u00f5igud omakorda moodustuvad\u00a0lausetest.\u00a0Lugeja liigub tekstis selle hierarhia kohaselt altpoolt \u00fclespoole \u2013 lausete kaudu peavad tema jaoks ilmnema l\u00f5ikude p\u00f5hiideed, l\u00f5ikude kaudu avanema allteemad ning allteemade kaudu muutuma m\u00f5istetavaks peateema tervikt\u00e4hendus. Tekstiloomet v\u00f5ib v\u00f5rrelda m\u00fc\u00fcriladumisega, milles telliste \u00f5ige paigutuse ja oskusliku sidumisega moodustatakse p\u00fcsiv tervik.<\/p>\n Teksti sidusus<\/strong> s\u00f5ltub suures osas l\u00f5ikude j\u00e4rjestusest ja \u00fclesehitusest \u2013 seega v\u00f5ib l\u00f5iku nimetada teksti p\u00f5hi\u00fcksuseks. Lisaks sellele, et l\u00f5ik on vormiline n\u00e4htus, mis on tekstis visuaalselt eristatav, on l\u00f5ik ka sisuline n\u00e4htus \u2013 see on \u00fche tervikliku m\u00f5tte s\u00f5nastus.<\/p>\n Eristatakse sisul\u00f5ike ja sidel\u00f5ike.<\/strong> Sisul\u00f5igus esitatakse v\u00e4ide ja selle selgitus v\u00f5i p\u00f5hjendus. Sidel\u00f5ikudel on eesk\u00e4tt m\u00f5ttek\u00e4iku korrastav roll, seda v\u00f5ib kasutada n\u00e4iteks \u00fcleminekul \u00fchelt allteemalt teisele.<\/p>\n Sisul\u00f5ik<\/strong> koosneb idee- v\u00f5i tuumlausest ja tugilausetest. Tuumlause on l\u00f5igu k\u00f5ige olulisem lause, mis edastab t\u00e4htsaimat m\u00f5tet v\u00f5i j\u00e4reldust. Tugilaused seletavad ideelauset. Sisul\u00f5igu idee- ja tugilausete asend v\u00f5ib olla kahesugune:<\/p>\n 1) L\u00f5ik algab ideelausega<\/em><\/strong> Lugemist ja kirjutamist v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui teadmise loomise vahendeid. Lugemine on k\u00f5rgkoolis \u00fcks tegevusi, mille abil \u00fcli\u00f5pilased saavad hankida uut infot, mida seej\u00e4rel s\u00fcgava \u00f5ppimimse k\u00e4igus t\u00f5lgendama ja m\u00f5testama hakata. Lugedes toimub t\u00e4henduse konstrueerimine ning t\u00e4henduseni ei j\u00f5uta passiivselt, vid seda luuakse aktiivselt. Lugemine on kommunikatsioon lugej ja autori vahel. Aktiivne lugeja p\u00fcstitab lugedes eesm\u00e4rke, esitab k\u00fcsimusi, ennustab, seostab, teeb kokkuv\u00f5tteid ja p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu teksti struktuurile.<\/p>\n<\/blockquote>\n 2) L\u00f5igu algul esitatakse tugimaterjal ning l\u00f5ik v\u00f5etakse kokku ideelausega<\/strong><\/em>, mis annab edasi mingi \u00fcldistuse, kokkuv\u00f5tte v\u00f5i s\u00fcvendava m\u00f5tte. Selliselt \u00fcles ehitatud l\u00f5ik ei anna lugejale ette kindlaid raame, kuid v\u00f5imaldab hoida lugejat p\u00f5nevil m\u00f5istmaks, kuhu autor m\u00f5ttearendusega j\u00f5uab. N\u00e4iteks:<\/p>\n Akadeemiline \u00fclesanne iseenesest ei pane r\u00fchmaliikmeid tundma end r\u00fchmana. \u00dcli\u00f5pilased v\u00f5ivad r\u00fchmas tunda toetust, ent samav\u00f5rd v\u00f5ivad kogeda k\u00f5rvalej\u00e4etust, v\u00f5imetust teha end kuuldavaks v\u00f5i panustada r\u00fchmat\u00f6\u00f6sse sel m\u00e4\u00e4ral, kui nad tahaksid. Seep\u00e4rast tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu r\u00fchma kujundamisele, eriti pikemate r\u00fchmaprojektide puhul.<\/p>\n<\/blockquote>\n Sisul\u00f5ik peab vastama kolmele tingimusele:<\/strong><\/p>\n Esineb ka keerulisemaid l\u00f5ike, milles on mitu ideelauset ja eritasandilised tugilaused, kuid algajal kirjutajal soovitatakse esmalt harjutada lihtsamate sisul\u00f5ikude loomist.<\/p>\n Sidel\u00f5ik<\/strong> ei sisalda tuumlauset ja selle p\u00f5hjendust. Sidel\u00f5ikude eesm\u00e4rk on teksti sidumine loetavaks tervikuks. Sidel\u00f5iku on sobiv kasutada \u00fchelt teemalt teisele \u00fcleminekul, lugeja t\u00e4helepanu \u00e4ratamisel (r\u00f5hutades j\u00e4rgneva m\u00f5ttearenduse olulisust v\u00f5i kinnitada eelnenud m\u00f5ttearendust) v\u00f5i n\u00e4idete ja detailide lisamiseks eelnenud sisul\u00f5igule.<\/p>\n \n<\/p> Teksti sidususele aitavad oluliselt kaasa siduss\u00f5nad<\/strong> \u00a0ja toed, <\/strong>mis\u00a0<\/strong>toetavad osalausete, lausete ja l\u00f5ikudevahelisi loogilisi suhteid.<\/p>\n V\u00f5rrelge n\u00e4iteks kahte j\u00e4rgmist tekstil\u00f5iku! Kumba neist on lihtsam lugeda ja miks?<\/p>\n Professor oli kaks n\u00e4dalat v\u00e4lismaal. Loengud j\u00e4id \u00e4ra ja osa materjali k\u00e4sitlemata. Eksam h\u00f5lmas kogu ainekava. Puuduvat materjali polnud vaja ise hankida, tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Lahendust ei saa pidada eba\u00f5iglaseks.<\/p>\n \n<\/p> vs<\/p>\n \n<\/p> \n<\/p> Professor oli kaks n\u00e4dalat v\u00e4lismaal. Seet\u00f5ttu j\u00e4id loengud \u00e4ra ja osa materjali k\u00e4sitlemata. Sellest hoolimata h\u00f5lmas eksam kogu ainekava. Ometi polnud puuduvat materjali vaja ise hankida, vaid tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Seega ei saa lahendust pidada eba\u00f5iglaseks.<\/p>\n \n<\/p><\/blockquote>\n Esimeses l\u00f5igus on laused esitatud lihtsate v\u00e4idetena ning nende omavahelised t\u00e4hendusseosed on esile toomata. Teine tekstil\u00f5ik seevastu toetab lugejat mitmete siduss\u00f5nadega nagu seet\u00f5ttu, sellest hoolimata, ometi, seega<\/em>. Siduss\u00f5nade olulisust tekstiloomes ei tohi alahinnata \u2013 nende teadlik ja l\u00e4bim\u00f5eldud kasutamine toetab oluliselt tekstis esitatud m\u00f5ttek\u00e4igu j\u00e4lgimist.<\/p>\n Erinevatel eesm\u00e4rkidel on v\u00f5imalik kasutada erinevaid siduss\u00f5nu, n\u00e4iteks:<\/p>\n M\u00f5tlesmis\u00fclesanne:<\/strong> Siduge j\u00e4rgmised v\u00e4ited sidusaks tervikuks, kasutades eespool loetletud siduss\u00f5nu!<\/p>\n Mulle meeldib lugeda. Mul on raskusi kirjutamisega. Ma saan kirjalike t\u00f6\u00f6de koostamisega hakkama.<\/p>\n<\/blockquote>\n Lisaks siduss\u00f5nadele kasutatakse teksti sidumiseks ka tugesid<\/strong> \u2013 need on v\u00f5tmes\u00f5nad v\u00f5i fraasid, mis viitavad tekstis tagasi ning seovad j\u00e4rgnevaid m\u00f5tteid eelnevaga<\/strong>. Toed tuletavad lugejale meelde, millest k\u00e4ib jutt. Tugedeks v\u00f5ivad olla korduvad s\u00f5nad, kuid sobivusel v\u00f5ib kasutada ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcme v\u00f5i ases\u00f5nu. Meenutame, et teadustekstis soovitatakse p\u00f5him\u00f5isteid ja termineid kasutada l\u00e4bivalt \u00fchesuguselt ning neile s\u00fcnon\u00fc\u00fcme ei otsita. Ka ases\u00f5nade kasutamisel tuleb olla ettevaatlik: lugejal peab olema \u00fchem\u00f5tteliselt selge, millele need s\u00f5nad viitavad.\u00a0<\/p>\n Hinnake n\u00e4iteks j\u00e4rgmist tekstikatkendit, millele selles viidatakse?<\/p>\n Uuringus on tulnud v\u00e4lja, et meessoost tudengid tegelevad sellega rohkem, kui naissoost ning pigem kooli alguse poole ja seejuures \u00fcldse mitte tahtlikult. Loomulikult leidub ka neid, kes teevad seda j\u00e4rjepidevalt stipendiumi saamiseks.<\/p>\n<\/blockquote>\n \n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teksti struktuur ja sidusus Teadusstiili \u00fcheks oluliseks omaduseks oli loetavus, mis muuhulgas t\u00e4hendas seda, et tekst on struktureeritud ja sidus. Teksti viimistlemise eesm\u00e4rk ongi teksti sidumine loetavaks tervikuks. Teksti struktureerimine on sisuline t\u00f6\u00f6, mis eeldab oma t\u00f6\u00f6 kriitilist lugemist. Teadusteksti …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":226,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
See t\u00e4hendab, et l\u00f5igu esimeses lauses esitatakse mingi v\u00e4ide, probleem v\u00f5i l\u00e4hteolukorra kirjeldus ning j\u00e4rgnevad tugilaused t\u00e4iendavad seda. Selliselt \u00fcles ehitatud l\u00f5ik on lugejale kergesti m\u00f5istetav, juba esimeses lauses antakse lugejale kindlad raamid ja ettekujutus sellest, millest l\u00f5igus juttu tuleb. N\u00e4iteks:<\/p>\n\n
\n
\n
\n\n
\n
\n
\n