{"id":34,"date":"2024-04-04T04:32:44","date_gmt":"2024-04-04T01:32:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/keeleline-mojutamine-ja-argumentatsioon\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"keeleline-mojutamine-ja-argumentatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/keeleline-mojutamine-ja-argumentatsioon\/","title":{"rendered":"Keeleline m\u00f5jutamine ja argumentatsioon"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">Akadeemiliste tekstide autor peab oma seisukohti esitama argumenteeritult, p\u00f5hjendatult ja lugejaga arvestades. Lisaks infovahetusele on autori eesm\u00e4rgiks ka lugeja veenmine oma seisukohtade t\u00f5ep\u00e4rasuses. Argumentatsioon ongi mingi v\u00e4ite t\u00f5ep\u00e4rasuse p\u00f5hjendamine.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Argumentatsiooniv\u00f5tete aluseks on mingis kultuuriruumis v\u00f5i kindlas auditooriumis omaks v\u00f5etud v\u00e4\u00e4rtused ja eeldused, mida peetakse enesestm\u00f5istetavaks ja mida pole vaja enam seet\u00f5ttu p\u00f5hjendada. Sellisteks v\u00e4\u00e4rtusteks on n\u00e4iteks inim\u00f5igused demokraatlikus \u00fchiskonnas v\u00f5i puhas loodus looduskaitsjate jaoks. Argumenteerimisv\u00f5tted toetuvad kirjeldatud eeldustele ning neid kasutatakse vastuv\u00f5tja m\u00f5jutamiseks.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Vastuv\u00f5tjat on v\u00f5imalik keeleliselt m\u00f5jutada erineva t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusega lausete \u2013 teoreetiliste ja ateoreetiliste lausete kaudu.\u00a0 <strong>Teoreetilised laused<\/strong>\u00a0 on laused, mille t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus on \u00fcheselt t\u00f5estatav (\u00f5ige v\u00f5i vale). <strong>Ateoreetiliste lausete<\/strong> t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus pole aga \u00fcheselt t\u00f5estatav ning need annavad edasi autori subjektiivseid hoiakuid ja arvamusi.\u00a0<\/p>\n<div class=\"os-think\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-87\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/290\/motlemisulesanne-01-03.png\" title=\"motlemisulesanne-01-03.png\" alt=\"motlemisulesanne-01-03.png\"><strong>M\u00f5tlemis\u00fclesanne<\/strong><\/div>\n<p>Hinnake, kas j\u00e4rgmised laused on teoreetilised v\u00f5i ateoreetilised! P\u00f5hjendage!<\/p>\n<blockquote>\n<p>Tartu \u00dclikoolis \u00f5pib umbes 13 000 \u00fcli\u00f5pilast.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikool on parim koht k\u00f5rghariduse omandamiseks.<\/p>\n<p>Tallinna \u00dclikoolis \u00f5pib k\u00f5igest 7500 \u00fcli\u00f5pilast.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n<p style=\"text-align: justify\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d8b53d4b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d8b53d4b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d8b53d4b-collapse\">\u00dclesande lahendus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d8b53d4b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d8b53d4b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Esimene lause on teoreetiline, esitatakse informatiivne v\u00e4ide, mille t\u00f5ep\u00e4rasus on allikatest kontrollitav Teine lause on ateoreetiline, edastatakse autori arvamust, ei ole ei t\u00f5ene ega v\u00e4\u00e4r. Kolmas lause on oma p\u00f5hiolemuselt teoreetiline, kuid m\u00f5jutab varjatult hoiakut kujundava s\u00f5naga \u201ck\u00f5igest\u201d, mida v\u00f5ib t\u00f5lgendada nii positiivse kui negatiivsena, l\u00e4htuvalt vastuv\u00f5tja auditooriumis kujunenud hoiakutest (kas v\u00e4iksemat \u00fcli\u00f5pilaste arvu peetakse pigem v\u00e4\u00e4rtuseks v\u00f5i mitte).<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify\">Erievad tekstiliigid erinevad otsese m\u00f5jutamise ulatuse poolest, kuid selget piirjoont puhtalt informatiivsete v\u00f5i selgelt m\u00f5jutavate tekstide vahel on siiski raske t\u00f5mmata. <strong>Ka k\u00f5ige informatiivsem tekst, sh ka teaduslik tekst, v\u00f5ib lugejat varjatud vahenditega m\u00f5jutada,<\/strong> seda eesk\u00e4tt mitteneutraalse s\u00f5navara kasutamise kaudu ( nt <em>tormama<\/em> vs <em>jooksma<\/em>).\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">S\u00f5nadel v\u00f5ib lisaks esmasele p\u00f5hit\u00e4hendusele olla veel kujundlik ja kaudne t\u00e4hendus \u2013 <strong>konnotatsioon<\/strong>, mis \u00e4ratakse vastuv\u00f5tjas sotsiaalkultuurilistest ja isiklikest assotsiatsioonidest tulenevalt (siinkohal v\u00f5ib meenutada hiljutist \u201ckanakarja kambaka\u201d s\u00f5na- ja t\u00f5lgendamisvaliku poleemikat). <strong>Kuiv\u00f5rd teaduslike tekstide \u00fcheks p\u00f5hitunnuseks on t\u00e4psus, tuleb neis kasutada neutraalset ja v\u00f5imalikult \u00fchet\u00e4henduslikku s\u00f5navara.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Kuigi viidatud kanakarja-instsident ei leidnud aset teaduslikuks kommunikatsioonis, <strong>tuleb igasuguses suhtlussituatsioonis oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks arvestada s\u00f5numi vastuv\u00f5tjaga<\/strong>, <strong>tema teadmiste ja tausta ning eesm\u00e4rkide ja huvidega<\/strong>. Kui vastuv\u00f5tja teadmised ja taust on v\u00e4ljakujunenud ja muutmatud, siis tema eesm\u00e4rke ja huve on siiski v\u00f5imalik m\u00f5jutada.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Selleks, et s\u00f5num vastuv\u00f5tjat eesm\u00e4rgip\u00e4raselt m\u00f5jutaks, tuleb s\u00f5numi koostamisel ja edastamisel arvestada tema tausta ja teadmistega ning kohanduda tema eesm\u00e4rkide ja huvidega v\u00f5i neid enda j\u00e4rgi kujundada. <strong>Vastuv\u00f5tja tausta ja teadmistega arvestamine teeb s\u00f5numi tema jaoks arusaadavaks.<\/strong> Vastuv\u00f5tja eesm\u00e4rke ja huve silmas pidades v\u00f5ib kas passiivselt kohaneda tema huvide ja seisukohtadega (s\u00f5numi sisu ja esitusviis on selline, mis vastab lugeja ootustele ja teadmiste tasemele) v\u00f5i sobivate argumentide esitamise kaudu p\u00fc\u00fcda aktiivselt m\u00f5jutada vastuv\u00f5tja seisukohti.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">Vastuv\u00f5tjat saab m\u00f5jutada vaid tema jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rne autor. Autor saab lugejat oma usaldusv\u00e4\u00e4rsuses veenda mitmel viisil. Neist esimene on <strong>teadjana esinemine \u2013<\/strong> selleks kasutatakse kindlas k\u00f5neviisis v\u00e4iteid, samuti on v\u00f5imalik <strong>toetuda kogemusele<\/strong> (nt 10-aastasele \u00f5petajat\u00f6\u00f6le), <strong>kasutatada asjakohast erialaterminoloogiat <\/strong>ning <strong>viidata<\/strong> teistele <strong>tuntud autoritele<\/strong>.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\"><strong>Kasutatud kirjandus:<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify\"><strong><\/strong>Kasik, R. (2007). <em>Sissejuhatus teksti\u00f5petusse.<\/em> Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Akadeemiliste tekstide autor peab oma seisukohti esitama argumenteeritult, p\u00f5hjendatult ja lugejaga arvestades. Lisaks infovahetusele on autori eesm\u00e4rgiks ka lugeja veenmine oma seisukohtade t\u00f5ep\u00e4rasuses. Argumentatsioon ongi mingi v\u00e4ite t\u00f5ep\u00e4rasuse p\u00f5hjendamine. Argumentatsiooniv\u00f5tete aluseks on mingis kultuuriruumis v\u00f5i kindlas auditooriumis omaks v\u00f5etud v\u00e4\u00e4rtused &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":247,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/247"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}