{"id":29,"date":"2024-04-04T04:32:44","date_gmt":"2024-04-04T01:32:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/plagiaadi-valtimine\/"},"modified":"2024-04-04T04:33:11","modified_gmt":"2024-04-04T01:33:11","slug":"plagiaadi-valtimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/plagiaadi-valtimine\/","title":{"rendered":"Plagiaadi v\u00e4ltimine"},"content":{"rendered":"<p>K\u00f5ige t\u00f5husam plagiaadi v\u00e4ltimise viis on korrektne viitamine k\u00f5igile t\u00f6\u00f6s kasutatud allikatele. Tartu \u00dclikoolis kehtivad igas valdkonnas omad viitamisjuhised. Sotsiaalteaduste valdkonnas kasutusel olevad juhised leiad<\/p>\n<ul>\n<li>Juhendid ja korrad\u00a0<a href=\"http:\/\/sotsiaalteadused.ut.ee\/et\/oppimine\/juhendid-korrad-3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/sotsiaalteadused.ut.ee\/et\/oppimine\/juhendid-korrad-3<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"Default\">Akadeemilises kirjutamises on kasutusel mitmed erinevad viitamisstiilid (nt APA, MLA, Chicago, joonealune viitamine vm), mille kasutus s\u00f5ltub teadusvaldkonna traditsioonidest. Nii kasutatakse ps\u00fchholoogias ja haridusteadustes enamasti viitamisel APA-stiili, \u00f5igusteadustes on aga seevastu enamlevinud joonealune viitamine. Uuri j\u00e4rele, millist viitamiss\u00fcsteemi kasutatakse sinu erialal, instituudis\/teaduskonnas. Samas tasub silmas pidada, et ka sama teadusvaldkonna erinevad teadusajakirjad v\u00f5ivad kasutada erinevaid viitamisstiile.<\/p>\n<p class=\"Default\">Viitamisel leiad soovi korral abi erinevatest viidete halduritest (nt on vabavaraliselt k\u00e4ttesaadavad Zotero ja Mendeley). Neid kasutades on lihtne salvestada t\u00f6\u00f6s kasutatud allikate kirjed, mis v\u00f5imaldavad hiljem allika ka kergesti \u00fcles leida. Samuti v\u00f5imaldab viidete haldurite kasutamine viite h\u00f5lpsasti t\u00f6\u00f6sse kopeerida.\u00a0Juhiseid viidete haldurite kasutamiseks leiad ainekursuse teema juurest<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/allikate-valik-ja-viitamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> Allikate valik ja viidete haldamine.<\/a>\u00a0<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Millele v\u00f5iksid kirjalikke t\u00f6id tehes t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata?<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Kirjuta alati \u00fcles v\u00f5i salvesta j\u00e4rjehoidjasse t\u00e4pne allika kirje, millest lootsid oma t\u00f6\u00f6ks olulist infot leida.<\/li>\n<li>J\u00e4lgi, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6s kasutatud allikad oleksid kontrollitavad \u2013 k\u00f5iki kasutatud allikaid peab olema v\u00f5imalik \u00fcles leida.<\/li>\n<li>J\u00e4rgi viitamisreegleid vastavalt kasutusel olevale viitamiss\u00fcsteemile (instituutide\/teaduskondade kirjalike t\u00f6\u00f6de juhendites on juhised ka viitamiss\u00fcsteemile. Kui kirjutad artiklit teadusajakirja, siis uuri, millist viitamiss\u00fcsteemi seal kasutatakse \u2013 see ei pruugi alati kokku langeda sellega, mida sinu instituudis\/teaduskonnas kasutatakse).<\/li>\n<li>Sinu ja teiste autorite m\u00f5tted peavad olema tekstis selgesti eristatavad. Siin leiad v\u00e4\u00e4rtuslikke n\u00e4pun\u00e4iteid k\u00e4esoleva ainekursuse akadeemilise kirjutamise teema juurest (tsiteerimine, parafraseerimine, refereerimine jm).<\/li>\n<li>Viitamise hea tava n\u00e4eb ette originaalautorile viitamist. Kui see mingil p\u00f5hjusel v\u00f5imalik ei ole, tuleb kasutada sekundaarset viitamist, n\u00e4idates korrektselt \u00e4ra k\u00f5ik autorid.<\/li>\n<li>\u00c4ra lisa kasutatud allikate loendisse allikaid, mida sa pole oma t\u00f6\u00f6s kasutanud.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><strong>Kasutatud allikad (kasutatud on APA-stiili):<\/strong><\/p>\n<p class=\"Default\">Aronson, J. K. (2007). Plagiarism \u2013 Please don\u00b4t copy. <em>British Journal of Clinical Pharmacology, 64<\/em>, 403 \u2013 405.<\/p>\n<p class=\"Default\">Dhammi, I. K., &amp; Haq, R. U. (2016). Plagiarism and how to avoid it? <em>Indian Journal of\u00a0<\/em><em>Orthopaedics, 50<\/em>(6), 581 \u2013 583.<\/p>\n<p class=\"Default\">Tasa, T. (2018). <em>Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5udude ja \u00fcli\u00f5pilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastuss\u00fcsteemidest. <\/em>Publitseerimata magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool.<\/p>\n<p class=\"Default\">\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ige t\u00f5husam plagiaadi v\u00e4ltimise viis on korrektne viitamine k\u00f5igile t\u00f6\u00f6s kasutatud allikatele. Tartu \u00dclikoolis kehtivad igas valdkonnas omad viitamisjuhised. Sotsiaalteaduste valdkonnas kasutusel olevad juhised leiad Juhendid ja korrad\u00a0http:\/\/sotsiaalteadused.ut.ee\/et\/oppimine\/juhendid-korrad-3. Akadeemilises kirjutamises on kasutusel mitmed erinevad viitamisstiilid (nt APA, MLA, Chicago, joonealune &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":242,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}