{"id":15,"date":"2024-04-04T04:32:43","date_gmt":"2024-04-04T01:32:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/sotsiaalteaduste-pohikusimused\/"},"modified":"2024-04-17T16:21:14","modified_gmt":"2024-04-17T13:21:14","slug":"sotsiaalteaduste-pohikusimused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/sotsiaalteaduste-pohikusimused\/","title":{"rendered":"Sotsiaalteaduste p\u00f5hik\u00fcsimused"},"content":{"rendered":"
\n
\n

Sotsiaalteadustes on palju \u00fcksteisest erinevaid, ja \u00fcksteisele osaliselt vastanduvaid, l\u00e4henemisi (paradigmasid). Erinevad l\u00e4henemised tekivad enamasti vastusena mingile olulisele k\u00fcsimusele. Sotsiaalteadustes on aegade jooksul esile kerkinud mitmeid fundamentaalseid k\u00fcsimusi, millede \u00fcle vaieldakse siiamaani. J\u00e4rgnev tabel annab \u00fclevaate olulisematest sotsiaalteaduslikest probleemidest (ja vastandlikest l\u00e4henemistest, mis nende probleemide m\u00f5jul on tekkinud). Tabelis esitatud probleemide nimekiri ei ole muidugi l\u00f5plik. Samuti ei ole erinevad l\u00e4henemised alati teineteist v\u00e4listavad. P\u00f5him\u00f5tteliselt peaks iga sotsiaalteadlane iga nimetatud k\u00fcsimuse osas mingi seisukoha v\u00f5tma, v\u00f5i v\u00e4hemalt olema teadlik k\u00fcsimuse olemasolust.<\/span><\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
K\u00fcsimus<\/strong><\/td>\n\n

Vastandlikud l\u00e4henemised<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Kas sotsiaalteaduseed peaksid v\u00f5tma eeskuju loodusteadustest?<\/td>\n\n

Loodusteadused (nt. f\u00fc\u00fcsika) esindavad teaduse ideaali. Kui sotsiaalteadused tahavad saada k\u00fcpseks teaduseks, peavad nad v\u00f5tma eeskuju loodusteadustest.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Sotsiaalteaduste uurimisobjekt (inimene ja tema \u00fchiskond) on erinev loodusteaduste objektist (loodus). Seda tuleb uurida teisiti kui loodust.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Positivistlik sotsiaalteadus<\/p>\n<\/td>\n

\n

Interpreteeriv sotsiaalteadus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Milline peaks olema sotsiaalteadlase roll \u00fchiskonnas?<\/td>\n\n

Sotsiaalteadlane peab selgitama v\u00e4lja t\u00f5e, j\u00e4\u00e4des sealjuures neutraalseks.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Sotsiaalteadlane peab lisaks t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamisele, andma ka hinnangu. \u00dctlema mis on hea v\u00f5i halb.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Positivistlik sotsiaalteadus<\/p>\n<\/td>\n

\n

Normatiivne, kriitiline sotsiaalteadus.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Milline on \u00fcldiste seadusp\u00e4rasuste roll sotsiaalteadustes?<\/td>\n\n

Sotsiaalteadused peavad avastama \u00fchiskonnas kehtivad \u00fcldised seadusp\u00e4rasused.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Sotsiaalteadused peavad pigem uurima \u00fcksikn\u00e4htusi, millede kohta ei kehti \u00fcldised seadused.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Sotsioloogia, majandusteadus.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Ajalugu, etnograafia.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Millisel tasandil uurida sotsiaalseid n\u00e4htusi?<\/td>\n\n

Sotsiaalteadus peaks eelk\u00f5ige keskenduma suuremaastaabilistele n\u00e4htusele nagu \u00fchiskond, riik, tsivilisatsioon jne.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Sotsiaalteadus peaks eelk\u00f5ige keskenduma lokaalsetele n\u00e4htusele nagu konkreetsed inimesed, v\u00e4ikesed grupid, perekonnad jne.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Makrosotsioloogia, makro\u00f6konoomika.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Mikrosotsioloogia, mikro\u00f6konoomika.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Kas makrosotsiaalsed n\u00e4htused on reaalsed?<\/td>\n\n

Tegelikult on olemas ainult inimesed ja nende k\u00e4itumine. Makrotasandi n\u00e4htused (riik, institutsioonid) on abstraktsioonid.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Makrotasandi n\u00e4htused, kuigi neid ei saa enamasti k\u00e4ega katsuda, on sama reaalsed kui f\u00fc\u00fcsilised n\u00e4htused. Neid ei saa inimestele taandada.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Individualism, nominalism.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Holism, realism.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Milline on \u00fchiskonnas t\u00fc\u00fcpiline seisund?<\/td>\n\n

\u00dchiskonnas valitseb enamasti konsensus peamistes k\u00fcsimustes. Normaalne seisund \u00fchiskonnas on stabiilsus.<\/p>\n<\/td>\n

\n

\u00dchiskonnas toimuvad pidevalt konfliktid v\u00f5imu ja ressursside p\u00e4rast. Normaalne seisund \u00fchiskonnas on konflikt.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Funktsionalism.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Konfliktiteooria.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Kas inimene on \u00fchiskonnas vaba?<\/td>\n\n

Inimene pole vaba. Tema k\u00e4itumist juhivad talle tundmatud sotsiaalsed j\u00f5ud (struktuurid).<\/p>\n<\/td>\n

\n

Inimene on vaba ja aktiivne. Ta juhib ise oma k\u00e4itumist ja otsustab oma elu \u00fcle.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Strukturalism.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Humanism.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Kust on p\u00e4rit inimloomus?<\/td>\n\n

Inimese olulisemad omadused on p\u00e4rilikud. Keskkonna m\u00f5ju inimesele on pinnapealne.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Inimese olulisemad omadused on omandatud sotsiaalse keskonna m\u00f5jul. Geneetilised omadused on sotsiaalteadustes v\u00e4heolulised.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Bioloogiline determinism.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Keskkondlik determinism.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

Kas inimene on loomult hea?<\/td>\n\n

Inimene on loomult egoist, inimesed on omavahel konkurendid.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Inimene on loomult s\u00f5bralik ja altruistlik.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Hobbes (Inglise filosoof).<\/p>\n<\/td>\n

\n

Rousseau (Prantsuse filosoof).<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sotsiaalteadustes on palju \u00fcksteisest erinevaid, ja \u00fcksteisele osaliselt vastanduvaid, l\u00e4henemisi (paradigmasid). Erinevad l\u00e4henemised tekivad enamasti vastusena mingile olulisele k\u00fcsimusele. Sotsiaalteadustes on aegade jooksul esile kerkinud mitmeid fundamentaalseid k\u00fcsimusi, millede \u00fcle vaieldakse siiamaani. J\u00e4rgnev tabel annab \u00fclevaate olulisematest sotsiaalteaduslikest probleemidest (ja …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":287,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/teadustoo_alused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}