Teaduse eesmärgid ja komponendid

Miks teadust üldse vaja on? Mida peaks teadus meile andma? Vastusena nendele olulistele küsimustele võib välja tuua neli teaduse eesmärki:
1. Kirjeldamine. Esmane teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil.
2. Seletamine. Keerukuselt järgmiseks teaduse eesmärgiks peetakse seletamist. Filosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist.
3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine.
4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha.
Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime.

Kuidas teadus neid eesmärke saavutab? Vastusena sellele küsimusele võib välja tuua teaduse kaks peamist komponenti, poolust.
1. Empiiria, empiiriline uurimistöö – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Empiiriline teadus ütleb kuidas asjad tegelikult on.
2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Teooria ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus teadlasi tegelema pigem ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud).

Millega teadlased igapäevaselt tegelevad? Nad teevad teaduslikke uuringuid. Valmis tehtud uuringud esitatakse raamatu, artikli, raporti vms. kujul. Teaduslike uuringute peamised tüübid on järgmised:
1. Empiiriline uurimus: kõige tavalisem uuringu tüüp, selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid. Mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.
2. Teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid, andmeid ei koguta.
3. Ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, mingil teemal tehtud uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs - ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varem tehtud empiiriliste uurimuste statistiline analüüs.
4. Metodoloogiline uurimus: eesmärk on testida uut andmekogumise või analüüsi meetodit, sisulise tulemuse vastu otseselt huvi ei tunta.
Järgnevates peatükkides esitatud teadusliku uurimisprotsessi tutvustus käib eelkõige empiirilise uurimise kohta.

Põhjalikuma filosoofilise ülevaate teaduse olemusest annab raamat Alan F Chalmers (1998): "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" Tartu: Ilmamaa. 

back forward