Mõtete püüdmine

Tõenäoliselt on kirjatamiskramp võõras vaid vähestele - alati pole lihtne oma mõtteid korrastada ja neid keeleliselt väljendada.  Isegi juhul, kui ollakse teema kohta palju lugenud, võib kirjutamisega alustamine näida keeruline. Kirjutamiskrambist üle saamiseks on mitmeid võimalusi. Millist tehnikat valida, sõltub nii kirjutamise eesmärgist kui kirjutaja isikupärast.

Skeemi sobib mõtete püüdmiseks eriti hästi kasutada arutlevatel teemadel, kuna teemale lähenetakse siin analüütiliselt. Skeemi tähendatakse üles teemaga seotud asjaolud, põhjused, tagajärjed:

ESINEMISVIIS

Kus ja kuidas, millistel tingimustel põhimõiste ilmneb?

MÕJUTEGURID

Mis soodustab põhimõiste olemasolu/toimimist?

Mis takistab põhimõiste olemasolu/toimimist?

Kuidas, milliste vahenditega on võimalik põhimõiste olemasolu/toimimist mõjutada?

TAGAJÄRJED

Millist kasu põhimõiste toob?

Millist kahju põhimõiste põhjustab?

Millised on põhimõiste kõrvalmõjud?

PÕHJUSED

Mis põhjustab põhimõistet?

Miks põhimõiste esineb?

Mis võiks põhjustada põhimõiste lõppemise?

PÕHIMÕISTE

Definitsioon

Mida selle all mõistetakse?

Milliseid näiteid selle kohta esineb?

Kuidas seda mõne analoogi abil selgitada?

EESMÄRGID

Mille või kelle jaoks põhimõiste on kasulik või kahjulik?

Mis on põhimõiste eesmärk?

AJASUHTED

Kuidas on põhimõistega seonduv ajas muutunud? Mis oli enne, mis võib järgneda?

KAASNÄHTUSED

Millisesse nähtusterühma põhimõiste kuulub?

Missugustest osadest põhimõiste koosneb?

Missugused nähtused kaasnevad põhimõistega?

HINNANGUD

Kuidas põhimõistesse suhtutakse?

Kas põhimõistele kehtivad mingisugused normid või seadused?

Missuguseid hinnanguid on andnud teised uurijad?

Skeemi koostamist alustatakse põhimõiste leidmisest ja defineerimisest ning seejärel liigutakse edasi mööda skeemi teisi lahtreid. Abiks on suunavad küsimused. Võimalik, et igasse lahtrisse pole alati midagi kirjutada – siis võib selle tühjaks jätta. Samuti on võimalik, et mitmesse lahtrisse saab kirjutada sarnaseid asju, näiteks on eesmärgid tihedalt seotud põhjustega. Kui skeemi lahtrid on täidetud, tuleb leida seosed eri valdkondade vahel. Olulised seosed võib tähistada noolega või markeriga esile tõsta ning need saab kirjutama asudes aluseks võtta. Skeemi tugevuseks mõtete püüdmise tehnikana on selge ülesehitus, mis toetab põhjalikku ja analüüsivat hoiakut teemale lähenemiseks. 

Harjutus

Oletame, et olete saanud ülesandeks kirjutada arutlev essee teemal "Plagiaat kõrghariduses". Proovige skeemi abil leida ideid ja seoseid, millest kirjutada!

Veel mõned võimalused mõtete püüdmiseks (kirjelduse avamiseks klõpsake nimetusel):

Nimekirja koostamine

Nimekirja koostamist tuleb alustada eesmärgi või teema sõnastamisega – selle võib endale üles kirjutada. Seejärel tuleb lühidalt ja ilma pikemalt mõtlemata (kriitikavabalt) kirja panna kõik seisukohad, faktid, ideed jm, mis eesmärgi või teemaga seoses meenuvad. Järgmine samm on saadud nimekirja analüüsimine: kas midagi kirjapandust oleks võimalik koondada ühe märksõna alla, missugused ideed oleksid väärt kirjutises täpsemat edasiarendamist, millest võib loobuda kui vähetähtsast – see on niiöelda valikute tegemise etapp, milles kirjapandud ideed organiseeritakse probleemist või teemast lähtuvalt. Nimekirja koostamine on ülevaatlik tehnika, mis võimaldab kirja panna kõik teadaolevad faktid, arvamused ja detailid ning seda on lihtne koostada. Samas ei võimalda see tehnika teemat hõlmata struktuurselt ja süstemaatiliselt. Ajurünnaku käigus kirjapandavaid ideid võib kirja panna ka seoste võrgustiku ehk ideekaardina.

Vaba kirjutamine

See on sisuliselt kontrollivaba kirjutamine piiratud ajas, nt 5 või 10 minuti jooksul. Midagi ei tohi maha tõmmata ega parandada enne määratud aja lõppu, samuti ei tohi kirjutamist enne aja lõppu katkestada. Kirjapandu loogilisus pole tähtis, eesmärk on lihtsalt füüsiliselt kirjutama hakata, kas või sellest, et ei oska midagi kirjutada. Kirjutamiskramp väheneb ja tekib ka teemakohaseid mõtteid, millest kirjutada. Kui aeg on läbi, tuleb kirjapandu üle lugeda ning eristada sellest mõtted, mis oleksid väärt edasiarendamist. Need ideed võib eraldi välja kirjutada. Soovitav on teha mitmeid teemaveeretamise tsükleid, et ideid koguda. Iga uue tsükli alguses tuleb aga keskenduda eelmises tsüklis leitud põhiideele. Teema veeretamise tehnika sobib loomingulist lähenemist interpreteerivate ja filosoofiliste teemade jaoks ning vabastab kirjutamiskrambist, kuid ei käsitle teemat siiski süstemaatiliselt.

Küsimuste püstitamine

Küsimuste püstitamine sobib samuti esmaste mõtete koondamiseks. Sarnaselt nimekirja koostamisega tuleb siin kirja panna kõik teemaga seonduvad küsimused. Ei ole tähtis, et kas neile osatakse kohe ka ise vastata. Ka see tehnika on eeskätt ülevaatlik, kuid aitab saada ettekujutuse teemast ning juhib küsimusteni, millele peab võib-olla veel vastuseid otsima.

Akadeemilise kirjutamise protsessis kogutakse mõtteid paljuski teisi autoreid ja varasemaid uurimusi lugedes - seega on oluline ka töö kirjandusega. Allikate otsingust ja nende usaldusväärsuse hindamisest on lähemalt juttu teemaplokis "Allikate valik ja viitamine".

back forward