Informeeritud nõusolek

Enne uuringu algust informeerib eetiline uurija osavõtjaid kõigist võimalikest aspektidest, mis võivad oluliselt mõjutada inimese soovi uuringus osaleda, samuti selgitab ta uuringu kõiki külgi, mis osavõtjaid huvitab. See tähendab, et osavõtjaid tuleb eelnevalt hoiatada neist uuringu aspektidest, millel võib olla kahjustav mõju. Enamikes inimuuringutes (psühholoogia valdkonnas) antakse osavõtjatele täielik informatsioon selle kohta, mida nad peavad uuringu jooksul tegema, ja selle põhjal saavad nad anda osalemisega seotud võimalikest probleemidest arusaamisel põhineva informeeritud nõusoleku

Info, mis peab informeeritud nõusoleku dokumendis olema kirjeldatud täpsemalt:

1. Uuringuga kaasnevate menetluste sisu, ulatus ja kestus ning eeskätt uuringuprojektist tulenev võimalik koormus; olemasolevad ennetus-, diagnostika- ja ravimenetlused.
2. Menetlused, mida rakendatakse ebasoovitavate sündmuste või uuringuosalistel tekkivate probleemide korral.
3. Uuringuprojekti rahastamisallikas sh rahastaja ja täpsem projekt (nt; Eesti Teadusagentuur, Euroopa Komisjon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond).
4. Menetlused, millega tagatakse austus eraelu vastu ja isikuandmete salastatus ehk isikuandmete töötlemine (s.h., kellel on juurdepääs kogutavatele andmetele, kuidas andmeid töödeldakse ja säilitatakse ning uurimistöö käigus avaldatakse).
5. Menetlused, millega tagatakse ligipääs uuringu käigus saadud osalejat käsitlevale teabele ja uuringu üldistele tulemustele.
6. Menetlused, millega tagatakse õiglane hüvitus kahju tekkimisel. Selles punktis eeldatakse vastutava uurija otsust, kas uuringus osalejad vajavad eraldi kindlustust võimaliku tervisekahju hüvitamiseks või mitte. 
7. Kõik uuringu tulemuste, andmete või bioloogiliste materjalide ettenähtavad kasutusvõimalused, sealhulgas nende kasutamine äriotstarbel.
8. Bioloogilise materjali säilitamise korral kirjeldada säilitamise asukoht, tingimused ja maksimaalne aeg. Samuti peab olema kirjeldatud uuritavale, kas bioloogiline materjal säilitatakse kodeerituna tagasikodeerimist võimaldaval kujul, anonüümsena või isikustatud kujul. Viimasel juhul peab olema lisatud põhjendus, miks on vajalik säilitada bioloogilist materjali isikustatud kujul.
9. Uurimistöös osalema palutavaid inimesi tuleb teavitada, et uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib loobuda igal ajal ilma, et sellega kaasneks tagajärgi. 
10. Informatsioon, kelle poole saab uuritav pöörduda, kui tal tekib uuringuga seoses küsimusi (tavaliselt on see keegi uuringu meeskonnast).

Täpsem juhend informeeritud nõusoleku lehe koostamiseks asub Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kodulehel: https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/teadus/informeerimise_ja_teadliku_nousoleku_vormi_juhis_17.pdf

Informeeritud nõusolek ja pettus.

Uuringust osavõtjaid viiakse uuringus osalemisel saadavate võimalike kogemuste suhtes eksiteele harva. Tavaliselt tutvustab uuringu läbiviija ausalt uuringu eesmärke ja protseduure. Kuid siiski ei selgitata mõne uuringu korraldamisel osavõtjale katse tõelisi eesmärke, vaid esitatakse nn kattelugu. Sedalaadi pettust kasutatakse, vältimaks osavõtjate reaktiivsust. Näiteks, kui uurijat huvitab, kas inimesed käituvad kehtestavamalt sama soo või mõlema soo esindajatest koostatud gruppides, siis tutvustatakse seda osavõtjale kui grupi koostööd nõudvate ülesannetega eksperimenti. Neile öeldakse, et uuringu eesmärk on hinnata erinevate ülesannete raskust. Sellist kattelugu kasutatakse seetõttu, et osalejate käitumine võib oluliselt muutuda, kui nad teavad eksperimendi tõelist eesmärki. Kui nad tegelikku hüpoteesi teaksid, ei põhjustaks see enamikel inimestel uuringust loobumist, kuid muudaks nende tavapärast käitumist. Kuid ka niisugust suhteliselt ohutut petmist tuleb enne uuringut siiski hoolikalt kaaluda, kuna katsealuste nõusolek ei põhine siin täielikul informeeritusel. Eksperimendi eesmärgi varjamisest veelgi harvemini kasutatakse pettust, mis puudutab katsealuste elamusi katse käigus. Kahjuks on mõne uurimisprobleemi puhul seda vaja teha. Näiteks kui tahetakse uurida, kui hästi jääb inimestele meelde informatsioon, mida nad ei püüa ise aktiivselt meelde jätta, siis eksperimentaator ei informeeri osavõtjaid eelnevalt sellest, et tegelikult tehakse katse lõpus mälutest. Seega alati, kui uuring nõuab pettuse kasutamist, seisab uurija eetilise dilemma ees. 

Kasutatud kirjandus:

https://www.ut.ee/et/teadus/eetikakomitee

Elmes, David G.; Kantowitz, Barry H.; Roediger, Henry L. (2013). Psühholoogia uurimismeetodid. Tartu Ülikooli Kirjastus. 

back forward