Andmekogumine, andmeanalüüs ja tulemuste esitamine kvalitatiivuuringus

Kogutavad andmed nii kvantitatiiv- kui kvalitatiivuuringu puhul võivad olla esmasedesmased andmed - uurija poolt ise kogutud andmed , teisesedteisesed – teiste teadlaste poolt kogutud andmed  või kolmandasedkolmandased – teiste teadlase poolt analüüsitud andmed . Alati tasub kõigepealt kindlaks teha, kas ehk vajalik andmestik on kusagil olemas.

Enimkasutatavad esmaste andmete kogumismeetodid kvalitatiivuuringutes

• Intervjuud
  • Standardiseerimata
  • Struktureeritud või semi-struktureeritud
  • Struktureerimata ehk süvaintervjuud
• Intervjuud info andja tüübi kohaselt
  • Informandi-intervjuud või ekspertintervjuud
  • Individuaalintervjuud või grupiintervjuud (fookusgrupp)
• Vaatlused
  • Varjatud või avalikud
  • Mitteosalevad (jälgimine) või osalusvaatlused
  • Struktureeritud või  struktureerimata vaatlused
• Dokumendid
• Etnograafia
• Juhtumiuuringud

Andmete analüüs kvalitatiivuuringus

Kvalitatiivsete andmete analüüsiks kasutatakse mitmeid meetodeid, millest üks tuntum on kvalitatiivne sisuanalüüs. Huvi korral saad tutvuda selle ja teiste sobivate meetoditega õpibaasi SAMM vahendusel.

Tulemuste esitamine kvalitatiivuuringus

Kvalitatiivse andmestiku puhul esitakse tulemused tavaliselt tekstina töö eraldi peatükis uurimisküsimuste kaupa. Nõutav oma väidete tõestamine näidetega (näiteks tsitaadid intervjuudest). Hoidutakse arvulistest võrdlustest, st ei kasutata selliseid väljendeid nagu "kõige rohkem", "kõige vähem", "kümnendik  vastanuist" jne. Samuti ei tasu unustada, et tulemused kehtivad vaid konkreetse uuritud valimi piires ja neid ei tohi üldistada ega laiendada suurematele rühmadele.

Näide kvalitatiivsest uurimistööst:

Karnö,   C.   (2016). Eesti  noorte kokkupuude  pornograafilise  meediasisuga  ning  seonduvad  pädevused:  ekspertide hinnangud. Bakalaureusetöö. Tartu    Ülikool,  ühiskonnateaduste instituut. http://dspace.ut.ee/handle/10062/52022

Mõtlemisülesanne