Viitamine

Teadlase suurim vara on tema tööl põhinevad artiklid ja monograafiad, mille aluseks on teadusandmed. Seega, avaldades oma uurimisandmed, saab teadlane tsiteeringuid ja tunnustust kogu oma töö eest.

Iga teadlase jaoks on enesestmõistetav, et töös kasutatud allikatele tuleb viidata.

Andmekogule viitamine on oluline, sest

  • See on üks teadustöö allikas
  • Võimaldab näha ja hinnata toorandmeid
  • Teaduslikke järeldusi saab hinnata ja reprodutseerida
  • Artiklite retsensentidele annab see võimaluse läbida kogu uurimuse teekond, teha järeldusi koolkonnapõhiselt
  • Andmeid saab taaskasutada

Nii, nagu artiklite puhul, ei ole ka teadusandmetele viitamisel ühtset standardit. Igal väljaandjal võivad olla oma nõuded, millega tuleb tutvuda. Järjest enam pakuvad andmehoidlad ise korrektseid tsiteeringuid mitmes eri vormingus.

Välja kujunenud kohustuslikud elemendid:

  • Autor, andmekogu looja
  • Avaldamise aasta, mil andmekogu tehti kättesaadavaks
  • Andmekogu pealkiri
  • Väljaanne või versioon
  • Väljaandja, st. andmekeskus
  • Püsiidentifikaator, näit. DOI

Näited:

Moosus, M.; Maran, U.; (2014): Moosus, M.; Maran, U. Quantitative structure-activity relationship analysis of acute toxicity of diverse chemicals to Daphnia magna with whole molecule descriptors. SAR and QSAR in Environmental Research 2011, 22, 7-8, 757–774.; QsarDB repository (http://qsardb.org/). http://dx.doi.org/10.15152/QDB.111

Evans, Helen F; Channell, James ET; Sager, William W; (2005): (Tables T2, T3) Magnetostratigraphic and astronomically tuned age models for ODP Leg 198 sites; PANGAEA - Data Publisher for Earth & Environmental Science. http://dx.doi.org/10.1594/PANGAEA.778274

Lakens, D.; (2013): Heart rate changes during relived happiness and anger measured with a smartphone app relying on photoplethysmography; Technische Universiteit Eindhoven. http://dx.doi.org/10.4121/UUID:AB52261C-206B-4BED-A59D-026A16C04144