Taust
Viimasel kümnendil on toimunud Eestis rida muutusi – rasedust planeeritakse järjest hilisemas eas ja sünnitajate vanus on suurenenud, viljatusravile pöördutakse sagedamini, seksuaaltervise teenuste pakkujate ring on laienenud (sh esmatasandi terviskeskused, iseseisev ämmaemandusabi), haiglavõrgu reformimise käigus on sünnitusabi osutavate raviasutuste arv vähenenud ja on toimunud sünnituste tsentraliseerimine; Covid-epideemia mõjutas tervishoiuteenuste korraldust, sh tõi kaasa kaugvastuvõtu võimalused ja on maailmas mõjutanud tervishoiuteenuste kättesaadavust. Meil on vähe teada üleminekueas naiste seksuaaltervise näitajate ja tervishoiuteenuste kasutamise, sh vähiennetuse kohta.
Eesti naiste tervise uuring 2024
2024. aastal on plaanis uuringu läbiviimine, käesoleval aastal teeme selleks ettevalmistusi. Uuringu peamine eesmärk on saada ülevaade Eesti 16-59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ja seda mõjutavatest teguritest, kasutades võrdlusandmestikuna varasemalt 2004. a ja 2014. aastal sama metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi.
Andmete kogumine ja analüüs aitab teha paremaid otsuseid Eesti viljakas eas naiste seksuaaltervise parandamiseks, sh senisest tõhusamalt planeerida seksuaaltervisega seotud sekkumisi. Uuringu läbiviimiseks taotletakse luba Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetikakomiteelt.
Uuringu töörühma kuuluvad:
- Helle Karro, sünnitusabi ja günekoloogia professor, PhD, helle.karro@ut.ee
- Made Laanpere, sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor, PhD, made.laanpere@ut.ee
- Kai Part, sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor, PhD kai.part@ut.ee
- Mall Eltermaa, bio- ja siirdemeditsiini instituut, mall.eltermaa@ut.ee
- Miina Hein, sünnitusabi ja günekoloogia arst-resident miina.hein@kliinikum.ee
- Kristiina Paju, sünnitusabi ja günekoloogia arst-resident kristiina.paju@kliinikum.ee
- Maris Kluge, üliõpilane klugemaris@gmail.com
- Inge Ringmets, biostatistik, inge@ut.ee