Seksuaalvägivald

Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni kohaselt on seksuaalvägivald igasugune seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed või muul moel isiku seksuaalsuse vastu sunni abil toimepandud teod teise isiku poolt sõltumata tema suhtest ohvriga ükskõik millises kohas, sh kodus, tööl või mujal.

Seksuaalvägivallale on iseloomulik, et see ei põhine vastastikusel kokkuleppel. Nö “nõusolek” (ingl. k. false agreement) seksuaaltegevuseks võidakse saavutada kehalise vägivallaga või sellega ähvardamisega, hirmutamisega, psühholoogilise survestamisega, manipuleerimisega või väljapressimisega, kasust ilmajätmise ähvardustega (nt edutamine tööl, hea hinne jmt). Peale selle, vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks ei ole suutelised andma ka abitus seisundis inimesed (haiged, alkoholi või teiste uimastite mõju all, intellektipuudega). Sellisel juhul ei mõisteta toimunu tähendust ega ei olda võimelised väljendama oma nõusolekut või keeldumist. Sellistes tingimustes saavutatud “nõusolek” ei võrdu vabalt antud nõusolekuga ja selline seksuaaltegevus ei ole konsensuslik.

Seksuaalvägivald on nii vägistamine (sh kooselus, kohtingul ja võõraste poolt) kui ka muudest seksuaaltoimingutest osa võtma sundimine. Seksuaalvägivalla üks vorme on seksuaalne ahistamine (ingl. k. sexual harassment) – so mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ). Seksuaalvägivallaks loetakse ka prostitutsioonile sundimist, inimkaubandust seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sunniviisilist pornograafia tootmises osalemist, laste seksuaalset ärakasutamist, sundabielusid (sh laste abielusid), sunniviisilist rasedust, aborti või steriliseerimist, neitsilikkuse tõestamise sundi, naiste suguelundite moonutamist (mutilatsiooni) ja muid, peamiselt naistevastase vägivalla ilmingud.

Eestis on loodud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK) alates 2016. aasta maist Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis ning 2018 jaanuarist Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes pakutakse esmase abina seitsme ööpäeva jooksul ohvri nõusolekul:

  • tundlikku kohtlemist ja psühholoogilist toetust kriisiolukorras;
  • meditsiinilist läbivaatust ja abi koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega;
  • vigastuste kirjeldamist ja fotografeerimist;
  • suguhaiguste testimist ja vajadusel HIV-i nakatumist vältiva raviga alustamist;
  • abi raseduse ärahoidmisel;
  • uimastamiskahtlusega patsientidelt toksikoloogia kogumist;
  • juriidilist toetust
  • järelravisse suunamist (meditsiiniline ja psühholoogiline abi).

 

 Kasulikud väljaanded:

Õppe- ja juhendmaterjalid: