Vesiku kihtide (K1R’Ve) holostratotüüp, Rootsiküla kihistu (K1R) ja lademe (K1a) neostratotüüp, Siluri ladestu
Vesiku oja
Vesiku oja jalamil, vesiku oja suudme lähedal. Kiirassaare küla, Kihelkonna vald, Saare maakond.
Sõites Kihelkonna keskusest edela suunas, liikuda 2,8 km, pärast mida pöörata paremale Loona peale. Sõita Loona mõisast edasi loode suunas 1,5 km, pärast mida keerata vasakule. Liikuda 700 meetrit edasi, kuni jõuab sillani, mille all asub üks paljand ja millest 50 m ülesvoolu järgmine.
58.33679 N 21.99034 E
50 m sillast ülesvoolu on paljanduvus 30–40 cm. Leidub rohkelt lahtist materjali. Kunagisest 1,1 m paljanduvusest (Märss jt. 1989) pole alles peaaegu midagi ja nii suur ulatus on kaheldav. Veealuse ja potentsiaalse (kamardunud) osa arvelt lisanduks maksimaalselt 0,5 meetrit läbilõiget. Paljand näeb halb välja, et ka vähese proovimaterjali kogumine võib mõjuda sellele hävitavalt. 1989. aastal Märss ja teiste poolt (Märss jt. 1989) kirjeldatud Eurypterus-dolomiidi kihte ei täheldatud, leidus vaid afaniitset ja bioklastilist lubjakivi.
Silla all on paljanduvus 1,1 meetrit, mis sobib 1989. aasta ekspeditsiooni andmetega (Märss jt. 1989). Paljandis leidub õhukesekihilist afaniitset lubjakivi, taas dolomiiti ei tähelda, küll aga konglomeraatseid lubjakivi vahekihte. Silla alune paljanduvus tundub olevat uus lahtikaeve seoses ehitatud sillaga. Kahe läbilõike vaheline suhe ei ole täpselt selge, vahepealne ala on kamardunud.
Nestori (1961–1988) andmetel on paljand Vesiku oja suudme lähedal kärestikulise oja põhjaks, Kihelkonna-Atla vana tee silla lähedal. Vesiku oja suudme lähedal oli 2015. aastal läbilõiget minimaalselt ja kärestikulist oja põhja ei täheldatud.
Ürglooduse objekt: Vesiku oja [link]
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Arvestades paljandi halba säilivust oleks soovitatav võtta objekt kaitse alla.
Einasto, R. 1961–1964. Välipäevik nr. 3, Podoolia 1961, Saaremaa pa-d ja paljandid, lk 21–23. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/attachment/576] 12.01.2018
Märss, T., Mark-Kurik, E. & Kurss, V. 1989. The Silurian of Saaremaa and the Devonian of South Estonia and North Latvia. Excursion Guidebook. Tallinn, Estonian Academy of Sciences. 43 pp.
Nestor, H. 1961–1988. Välipäevik 2, Saaremaa paljandid, lk 97. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/attachment/372] 12.01.2018
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 12.01.2018
Rootsiküla kihistu ja lade. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=rootsiküla] 12.01.2018
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 12.01.2018
Vesiku kihid. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=vesiku] 12.01.2018
Vesiku oja. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/12209] 12.01.2018
Ürglooduse objekt: Vesiku oja, 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=19;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-107235272] 12.01.2018
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018