S – Velise-Kõrgekalda paljand

Velise kihistu (H’V) lektostratotüüp, Adavere lade, Siluri ladestu

Velise-Kõrgekalda paljand

Velise-Kõrgekalda paljandi läbilõige. Pinnakatte all paljanduvad Siluri merglid. Alumise osa moodustab rusukalle, mille all võib veepiiri lähedal paljanduda savikas lubjakivi (foto: T. Meidla, 2017).

Velise-Kõrgekalda paljandi jalam. Veepiiril paljandub kohati 0,4 m ulatuses savikat lubjakivi (foto: T. Meidla, 2017).  Velise-Kõrgekalda paljandi ümbrus Velise jõe kallastel. Foto tehtud paljandist ülesvoolu (foto: T. Meidla, 2017).  Velise-Kõrgekalda paljandi läbilõige. Paljanduvad Velise kihistu savikad lubjakivid ja nende peal Kvaternaariaegsed vooluveelised setted. Ristkülikuga on märgitud 14.06.2017 paljanduv osa (joonis: Paiste T.).

Velise jõe vasaku kalda paljand põldude vahel. Velise küla, Märjamaa vald, Raplamaa.

Päärdu külast, Tallinn-Pärnu maanteest 4 km ida pool, Terema-Rehe talu juurest mööda metsaäärt üle põllu jõe äärde (teest 0,2 km põhja pool) ja edasi 100 m allavoolu. 

58.78146 N 24.48337 E

Kaardil objekti asukoht
Asukoht Maa-ameti kaardiportaalis: [link]
Asukoht Maa-ameti geoportaalis: [link]

Velise jõe põrkeveerul paljanduvad 300 m ulatuses Velise kihistu savimerglid ja savikad lubjakivid. Paljandi püsivus on halb, sest merglid ja savikad lubjakivid püsivad seinas halvasti. Paljand on porsunud ja ilmselt mattub aeg-ajalt osaliselt savika murendi alla. On olemas eeldused mattumiseks ka maalihke tagajärjel. Paljandi alumine osa hoiab vooluvee enamuse aastast jalamist eemal ning selle peale tekib rusukalle. Läbilõike kirjeldus, ülevalt alla (5,4+ m):

1‒2 m –vooluveeline sete (Kvaternaar);

~3 m – sinakas-hall savikas lubjakivi. Alumised ~1.5 m on valdavalt mattunud rusukalde alla.

Rusukalde all avaneb veepiiril:

0,4+ m – hall savikas lubjakivi (jätkub vees vähemalt 0,2 m).

 

Männiku (2008) andmetel paljandub ülevalt alla (kokku 5,4+ m):

1,0 m – Kvaternaari setted;

3,4 m – savikas lubjakivi (alumised 0,4 m on kohati rusukalde alla mattunud);

1+ m – savikas bioklastiline lubjakivi rohkete varieeruva suurusega püriidi agregaatidega. Kiht moodustab paljandi alumise osa, mis ulatub vette.

Paljandi läbilõige ei erine eelnevalt kirjeldatud (Männik, 2008) andmetest. Varieeruvus tuleneb ilmselt jõe veetasemest ja mõõtmistäpsusest. Eelnevalt on Velise-Kõrgekalda paljandi läbilõiget kirjeldanud veel Nestor (1987). 

Ürglooduse objekt: Velise kõrgekalda paljand [link]

Kaitse puudub.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Järgida üldisi soovitusi paljandite hooldamiseks. Soovitav võtta kaitse alla looduse üksikobjektina. Soovitav valida lõik, mida korrastada ja esinduslikuks teha.

Männik, P. 2008. Conodont dating of some Telychian (Silurian) sections in Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 57 (3), 156‒169.

Nestor, H. 1987. Nestor, H. välipäevik, 21: O-S piiripaljandid, lk 28. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/1321] 18.12.2017

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 18.12.2017

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 18.12.2017

Velise kihistu. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=velise+kihistu] 27.06.2017

Velise-Kõrgekalda paljand. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/14831] 27.06.2017

Ürglooduse objekt: Velise kõrgekalda paljand, 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1080090292] 27.06.2017

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 27.07.2017

Viimati uuendatud: 28.12.2017
Accept Cookies