S – Paadla paemurd
Paadla kihistu (K2P) ja Paadla lademe (K2) holostratotüüp, Siluri ladestu
Paadla paemurd
Vana paemurd, mis on kadakaid täis kasvanud. Kuressaare-Kihelkonna teest 50 m lõunas. Kogula-Tehumardi teeristi lähedal paiknev kadastik. Paevere küla, Kärla vald, Saaremaa.
58.28731 N 22.31161 E
Vana paemurd, üldjoontes põhja-lõunasuunaline astang, v.a. läänesuunaline kaar astangu põhjaotsas. Astang on kaheosaline, keskelt läbib seda vana siht. Murru süvend on valdavalt täidetud lahtise aheraine kuhjatistega, õhukesekihilise lubjakivi tükkidega.
Paljandub 1,63+ m, ülevalt alla:
0,25 m – lubjakivi, pruunikashall, heleda rohekashalli mergli pesadega, plaatjas- kuni lainjaskihiline, teralis-mikriidiline;
0,06 m – savimergel, hallikaspruun, pude;
0,15 m ‒ lubjakivi, helehall, teralis-mikriidiline;
0,07 m – kõva rifflubjakivi, pruunikashall, heleda rohekashalli mergli pesadega;
0,27 m – lubjakivi, pruunikashall, läätsjaskihiline kuni poolmuguljas, teralis-mikriidiline;
0,20 m ‒ kõva rifflubjakivi, pruunikashall, heleda rohekashalli mergli pesadega;
0,10 m ‒ lubjakivi, pruunikashall, läätsjaskihiline kuni poolmuguljas, teralis-mikriidiline;
0,02 m – lubjakivi, pruunikashall, bioklastiline, ebaühtlane, kohati suiduv vahekiht;
0,20 m ‒ lubjakivi, pruunikashall, läätsjaskihiline kuni poolmuguljas, teralis-mikriidiline;
0,18 m – savika lubjakiviga algav ja ülespoole siirdeliselt puhtamaks muutuv intervall;
0,13+ m ‒ lubjakivi, tume hallikaspruun, bioklastiline.
Paljanduvus on 1998. aasta (Viira & Aldridge, 1998) kirjeldusega (1,8 m) võrreldes vähenenud läbilõike alumisest osast 0,17 m võrra. Paljandi seisund on halb kuni rahuldav. Tegu on mahajäetud murruga, mõningad augud (astangut lõikava tee lähedal) on prügistatud (olmeprügi ja ehituspraht, sh. eterniit). Läbilõige on üldiselt püsiv ning murenemisprotsess aeglane, kuid loomulikku uuenemist ei toimu. Parim paljand võib sellisena püsida veel üle 10 aasta, kuid mujal on astang juba algselt olnud madalam ning seal on paljanduvus katkendlik ja vähene.
Ürglooduse objekt: Paadla murrud [link]
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Järgida üldisi soovitusi paljandite hooldamiseks. Soovitav võtta kaitse alla looduse üksikobjektina ning valida paemurrust lõik, mida korrastada ja esinduslikuks teha.
Einasto R. 1973. Välipäevik Nr. 8, Paadla murd, lk 15‒16. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/1694] 20.06.2017
Paadla kihistu, Paadla lade. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=paadla] 20.06.2017
Paadla murd. 2008. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/12669] 20.06.2017
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info]
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]
Viira, V. & Aldridge, R. J. 1998. Upper Wenlock to Lower Pridoli (Silurian) conodont biostratigrphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain. Journal of Micropalaeontology. British Micropalaeontological Society. 17, 33‒50.
Ürglooduse objekt: Paadla murrud. 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1048145665] 20.06.2017
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.07.2017
