S – Ninase Pank
Ninase kihistiku (J1P’N) holostratotüüp, Jaani kihistu, Jaani lade, Siluri ladestu
Ninase Pank
Saaremaal Mustjala vallas asuv mereäärne klindiastang. Tagaranna poolsaare põhjatipus. Panga pikkus 1 km, maksimaalne kõrgus 5 m.
Tagaranna poolsaare Rannaaugu sadamast edasi loodesse sõita umbes 1 km, kust pääseb panga alla. Ninase panga parim paljanduvus on sealt ~500 m edasi lõuna poole.
58.54634 N 22.20427 E
Mereäärne klindiastang. Läbilõikes ülalt alla paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku biohermsed ja jämedetriitsed lubjakivid ja Mustjala kihistiku merglid. Paljand on hästi säilinud ja uuenev. Klibuvalli kõrgus jalamil muutuv. Varasemalt (Ninase ehk Tagaranna pank, 2015) on alumist merglikihti kirjeldatud paksemana. Paljand on avatud mere murrutavale toimele ja on seega pidevalt uuenev. 2015. aastal paljandus kokku 4,5 m läbilõiget, lisaks ligikaudu 0,5 m klibuvalli. Läbilõike kirjeldus, ülevalt alla:
2,5 m – pruunikashall mergli vahekihtidega, nõrgalt lainjas dolomiidistunud detriitne lubjakivi, ülemine meeter tundub paksemakihilisem;
1,2 m – sinakashall jämedetriitne kuni biomorfne savikas dolomiidistunud lubjakivi, sisaldab savikelmeid;
0,35 m – püriidikirjetega massiivne dolomiit, keksel savikam intervall.
0,45 m – tumedam rohekashall dolomiitne massiivne mergel.
Läbilõike kirjeldus Saaremaa kodulehe andmetel (Ninase ehk Tagaranna pank, 2015), ülevalt alla:
2,7 m – pruunikashall, savikas, nõrgalt lainjaskihline, jämedetriitne kuni biomorfne dolomiidistunud lubjakivi brahhiopoodide, krinoidide ja üksikute stromatoporaatidega, kivimis esineb kaverne. Kompleksis on savikamaid vahekihikesi. Kivim tugev, paljandiseinas eenduv;
1,2 – sinakashall jämedetriitne kuni biomorfne savikas dolomiidistunud lubjakivi. Kihid on õhemad kui lasuvas intervallis, sisaldavad savikelmeid. Detriit on pärit brahhiopoodide ja krinoidide skelettidest. Kihi ülemises osas on ka stromatoporaate;
0,4 – mergli vahekihtidega krinoidlubjakivi;
1,2 – dolomiidistunud lubjakivi läätsedega dolomiitne massiivne mergel; fossiilide detriit püriidistunud. Esineb püriidikristalle. Pangal on näha stromatoporaatidest ja korallidest rifialged;
Ürglooduse objekt: Ninase e Tagaranna pank [link]
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele puuduvad.
MTÜ Saarte Geopark [saartegeopark.ee] 21.08.2015
Ninase pank. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/12307] 12.01.2018
Ninase e Tagaranna pank, 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1883573218] 12.01.2018
Ninase ehk Tagaranna pank. 2015. Saaremaa koduleht. [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=347] 12.01.2018
Nestor, H. 1961–1988. Välipäevik 2, Saaremaa paljandid, lk 7, 47–49. Eesti Geokogudeinfosüsteem SARV: [http://geokogud.info/attachment/372] 12.01.2018
Rubel, M. 1959. Välipäevik 2, Eesti paljandid, lk 53–55. Eesti Geokogude infosüsteem SARV:[http://geokogud.info/reference/2382] 17.08.2015
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 12.01.2018
Ninase kihistik. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=ninase] 12.01.2018
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018
