S – Kogula uus karjäär

Sauvere kihtide (K₂P’S) neostratotüüp, Paadla kihistu, Paadla lade, Siluri ladestu

Kogula uus karjäär

Aktiivne paekarjäär. Lõunapoolses otsas 0,4 m rusukalde all paljandub alt üles:

0,0–0,2 – detriitne lubjakivi;

0,2–0,22 – mergli vahekiht;

0,22–1,37 – puhtam lubjakivi mergli vahekihitidega, arvukate karbipoolmetega läätsed kihis. Viimane 10 cm savikas;

1,37–1,4 – rauarikas savikas katkestuspind;

1,4–1,5 – karbipoolmeid sisaldav vahekiht;

1,5–1,52 – rauarikas savikas katkestuspind;

1,52–1,77 – savikas lubjakivi rohkete karbipoolmetega;

1,77–1,8 – rauarikas savikas katkestuspind;

1,8–2,2 – savikas lubjakivi, karbipoolmete vahekihtidega;

2,2–2,22 – vähese rauasisaldusega savikas katkestuspind;

2,22–2,92 – massiivne lubjakivi mergli vahekihtidega (mergli vahekihid ülevalt 10, 17 ja 30 cm peal). Leidub gastropoode ja selgelt nähtavaid kaltsiidi pesasid;

2,92–3,2 – detriiti sisaldav lubjakivi;

3,2–3,25 – katkestuspindadega eraldatud mergli vahekiht. Esineb faunat;

3,25–3,35 – detriitne läätseline lubjakivi;

3,35 – rauda sisaldav katkestuspind;

3,35–3,47 – detriitne peen lubjakivi;

3,47 – õhuke katkestuspind;

3,47–3,67 – kuni 3 cm läbimõõduga brahhiopoodide kojapoolmeid sisaldav lubjakivi;

3,67–3,68 – rauarikas katkestuspind;

3,68–3,78 – detriitne lubjakivi, alumises 3 cm rohkesti üksikuid kaltsiidi pesasid;

3,78–3,8 – lainjate taskutega katkestuspind;

3,8–4,0 – detriitne (ühtlane) lubjakivi, sisaldab faunat (teod…);

4,0–4,05 – detriitne savikas mergli vahekiht, sisaldab ohtralt gastropoodide? faunat;

4,05–4,35 – detriitsete vahekihtidega lubjakivi;

4,35–4,5 – savikas vahekiht, sisaldav terveid Didymothyris fossiile;

4,5–4,8 – detriitne savikas lubjakivi, kihi ülemine osa väga brahhiopoodipoolmete rikas;

4,8–5,4 – vähem savikas detriitne lubjakivi;

5,4–5,45 – savikas vahekiht;

5,45–5,55 – paksem lubjakivi kiht;

5,55–6,05 – savikas peenekihiline lubjakivi.

 

100 m lõunapoolsest paljandist loode suunas paiknev paljanduvus: alt üles:

0,0–0,05 – savikas katkestuspind;

0,05–0,5 – detriitne lubjakivi, sisaldab karbipoolmetega vahekihte;

0,5–0,7 – lubjakivi. 0,5, 0,6, 0,7 savikas katkestuspind;

0,7–0,95 – massiivsem lubjakivi;

0,95–1,1 – detriitne lubjakivi. 0,95, 1,0, 1,1 mergli vahekihid;

1,1–1,7 – massiivne lubjakivi, rohkete kaltsiidi pesade ja karbipoolmetega;

1,7 – mergli vahekiht;

1,7–1,9 – detriitne lubjakivi;

1,9 – mergli vahekiht;

1,9–2,5 – rohke biomassiga savilamellidega lubjakivi.

 

120 m lõunapoolsest paljandist loode suunas paiknev paljanduvus: alt üles:

0,0–0,78 – detriitne lubjakivi, ülemises otsas faunasisaldus tiheneb;

0,78–0,8 – rauarikas savikas katkestuspind;

0,8–1,2 – detriitne lubjakivi, rohkesti karpe sisaldav;

1,2–1,25 – savikas katkestuspind;

1,25–1,75 – karbipoolmetega detriitne lubjakivi, puhta lubjakivi vahekihtiega. 1,65 – Didymothyris fossiile sisaldav vahekiht;

1,75–1,8 – vähese rauasisaldusega savikas katkestuspind;

1,8–1,85 – savikas vahekiht karbipoolmetega;

1,85–2,4 – detriitne lubjakivi.

 

Einasto (1990) andmetel paljandub Paadla lademe Sauvere kihtide keskmine osa. Läbilõige 9+ m (joonise pilt), alt üles:

1. 0,2+ – pruunikas-hall kerogeene ja bioturbeeritud savikas dolomiit domeriitsete vahekihtidega. Katkestuspind kihi pinnal.

2. 0,2 – kergelt bioturbeeritud savikas (kaltsiitne?) dolomiit. Ülemine osa on rohkem kaltsiitne, kus leidub massiliselt tabulaatseid koralle.

3. 0,2–1,0 – helehall massiivne (rudstone) lubjakivi väikeste biohermidega. Biohermide baaskihis leidub ümaraid stromatoporoide ja tabulaatseid koralle

4. 0,25 – rohekashall bioturbeeritud (packstone) lubjakivi, mis vaheldub lainja tumehalli peeneteralise skelett-terakivimiga. Vahekihid muutuvad alt üles peenemaks.

5. 0,7 – rohekashall bioturbeeritud dolomiitne ja savikas (wackstone) lubjakivi, mis moodustab lainjalisi kihte. Alumises osas võib erisatada kahte 1–2 cm paksust savikat domeriidi kihti.

6. 0,5 – hall biotubeeritud sorteerimata (packstone) lubjakivi kihi alguses ja skelett-terakivi ülemises osas, kus leidub ka püriitne katkestuspind.

7. 0,15 – tume lubjakivi katkestuspindade vahel. All on peeneteraline skelett-terakivi ja üleval sorteerimata skelett-lubjakivi (packstone).

8. 0,3 – tugevalt bioturbeeritud savikas (wackestone) lbk (sarnaneb 5. kihile). Mergli vahekihid mõlemas otsas.

9. 0,2 – lubjakivi sarnaneb kihile 7. Leidub veeriseid ja katkestuspindu.

10. 0,3 – homogeene peeneteraline skeletjas argiliitne (packstone) lbk. Keskel esineb mergli vahekiht ja katkestuspind. Muidu lausaliselt Ilionia (mollusk).

11. 0,5 – lainjas, kohati läätseline sorteerimata bioturbeeritud skelett-lubjakivi (wackstone). Savikus tõuseb üleval pool.

12. 1,0 – läätseline muguljas bioturbeeritud savikas (wackstone) lbk, mis vaheldub uuristuste/käikudega mergliga. Kõige savikam on ülemine osa, kus leidub Didymothyris-lubjakivi läätsesid (brahhiopood).

13. 0,2 – peeneteraline skelett-terakivi, alumine osa savikas Didymothyris-lubjakivi, üleval veerised. Tugevalt püritiseerunud katkestuspind kihi keskel.

14. 0,7 – sarnaneb kihile 12, keskmine osa on enamjaolt savikas, ülemisel kihil katkestuspind.

15. 0,2 – hall lubjakivi, alumises osas Didymothyris-lubjakivi, ülemises osas puhtam lubjakivi. Ülemisel kihil terav katkestuspind.

16. 0,1 – savikas (packstone) lubjakivi, katkestuspind kihi keskel.

17. 0,9 – sarnaneb kihile 12, väga suure savisisaldusega.

18. 0,2 – alumises osas savikas lubjakivi (packstone), sisaldab veeriseid ja kahte katkestuspinda. Ülemises osas peeneteraline skelett- terakivi. Lisaks ülemises osas kaks tugevasti püritiseerunud katkestuspinda.

19. 0,6 – lainjas bioturbeeritud savikas (wackstone) lubjakivi, mergel kihi peal.

20. 0,4 – peeneteraline skelett-terakivi alumises osas, sorteerimata savikas skelett-lubjakivi (packstone) ülemises osas. Kihte eraldab selge katkestupind.

Kaitse puudub.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Stratotüüpse läbilõike säilitamine lisada rekultiveerimisprojekti.

Einasto, R. 1990. Locality 6:7 Kogula Quarry. In: Kaljo, D. & Nestor, H. (eds.) Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Estonian Acad. Sci. Tallinn. p 170-171.

Kogula lubjakivikarjäär. 2012. MTÜ GEOGUIDE BALTOSCANDIA. Eesti maavarad. [http://maavarad.egk.ee/maeeraldised/kogula/kogula.html] 12.01.2018

Kogula paemurd. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/10231] 12.01.2018

Kogula uus karjäär. 2014. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13548] 12.01.2018

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 12.01.2018

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 12.01.2018

Sauvere kihid. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=sauvere] 12.01.2018

Sauvere paemurd. 2015. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13935] 12.01.2018

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018