S – Kesselaiu pank

Kesselaiu kihtide holostratotüüp, Muhu kihistu, Jaagarahu lade, Siluri ladestu

Kesselaiu pank

Kesselaiul paljanduvad 4 erinevat tüüpi kivimid, mis koondläbilõikes moodustuvad 12,5+ m läbilõiget, alt üles:

1. 0-2,2 (2,2 m) – sinakashall kuni kollakashall mergel (savikas dolomiit);

2. 2,2-3,7 (1,5 m) – kollakashall keskmisekihiline dolomiit (põimjaskihiline). Kihi alumises ja ülemises osas savikad vahekihid;

3. 3,7-8,8 (5,1 m) – helehall / kollakashall muguljas dolomiit;

4. 8,8-12,5 (3,7 m+) – sinakas-roheline kihistumata massiivne või paksukihiline dolomiit.

Parima paljanduvusega alaks on Kesselaiu läänerannik. Läbilõike varieeruvus tuleneb rusukalde suurusest ja varingutest. Paljand on aktiivselt uuenev.

Saar: Kesselaid [link]

Stratotüüpne paljand on Kesselaiu saarega seoses kaitse all.

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele puuduvad.

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kesselaiu maastikukaitseala, 2017. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.  [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=17;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5217] 12.01.2018

Kesselaiu kihid. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kesselaiu+kihid] 12.01.2018

Kesselaiu pank. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/14098] 12.01.2018

Nestor, H. 1961–1988. Välipäevik 2, Saaremaa paljandid, lk 151–155. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium.[http://geokogud.info/attachment/372] 12.01.2018

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info] 12.01.2018

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 12.01.2018

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018