S – Jaani rand
Jaani lademe (J1) holostratotüüp, Siluri ladestu
Jaani rand
Vetikatega kaetud rand, aluspõhi arvatavasti lähedal. Jaani küla, Orissaare vald, Saaremaa.
Orissaare-Leisi-Mustjala maanteele kõige lähem lahesopp, Jaani kirikust 130 m kirde suunas.
58.61491 N 22.91645 E
Aluspõhjaline paljand puudub, kunagist täpset asukohta ei õnnestu kindlaks teha. Asukohas paikneb mudane ja vetikatega kaetud, osaliselt pilliroogu kasvanud rand, mida lõunast piirab tugevasti rohtunud nõlv. Mudas esineb väikesi lahtisi paetükke ja üksikuid kivistisi.
Jaani rand on Jaani lademe holostratotüüp (Nestor, 1993). Eesti geokogude andmebaasis Geokogud.info (Jaani lade, 2015) on Jaani lademe lektostratotüübiks ekslikult nimetatud Paramaja panka (Nestor, 1987), kuigi stratigraafia juhis ei jäta võimalust samaaegselt holo-ja lektostratotüübi rakendamiseks (Murphy & Salvador, 2000). Nestor (1987) viide Paramaja pangale kui lektostratotüübile ei leia kinnitust, sest nime esmakasutaja Twenhofel ei ole oma töös (Twenhofel, 1916) seda läbilõiget isegi nimetanud.
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Väinamere hoiuala (Saare) [link]
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Aluspõhjalist paljandit ei ole, kuid on lahtist materjali. Tõenäoliselt on olukord ajas muutuv.
Jaani lade, 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=jaani+lade] 13.01.2018
Jaani rand, 2014. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/12311] 13.01.2018
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Väinamere hoiuala (Saare), 2000. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=9;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1016745728] 13.01.2018
Murphy, M. A. & Salvador, A. 2000. Rahvusvaheline Stratigraafia Juhis. Lühendatud versioon, tõlkinud M. Rubel, redigeerinud I. Sibul. [http://stratigraafia.info/index.php?page=12] 01.09.2017
Nestor, H. 1987. Объяснительная записка к стратиграфическим схемам силурийских отложений. In: Решения межведомcтвенного стратиграфического совещания по ордовику и силуру Восточно- Европейской платформы 1984 г. Leningrad. (vene keeles)
Nestor, H. 1993. Catalogue of Silurian stratigraphical units and stratotypes in Estonia and Latvia. Baltic Stratigraphic Association; Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences. p 1–23.
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 13.01.2018
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 13.01.2018
Twenhofel, W. H. 1916. Expedition to the Baltic provinces of Russia and Scandinavia, 1914. Part 2.-The Silurian and high Ordovician strata of Esthonia, Russia and their faunas. Cambridge, U.S.A. p 324.
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 13.01.2018
