Leetse kihistu (BIL) holostratotüüp, Hunnebergi ja Billingeni lade, Ordoviitsiumi ladestu
Leetse pank
Looduslik mereäärne klindiastang. Pakri poolsaare idarannik, Harjumaa.
Kersalu asulast pöörata Tallinn-Paldiski maanteelt Vana-Tallinna maanteele. ~2 km pärast pöörab tee paremale, kus mõnesaja meetri pärast tuleb koht auto parkimiseks. Parkimise kohast viib astangust alla tee, millest edasi jalgsi 250 m põhja poole minnes jõuab stratotüübini.
59.361014 N 24.154370 E
8 km pikkusel lõigul paljandub 15-20 m kõrgune klindiastang. Astangu peal on taimestik hõre – esinevad peamiselt rohttaimed, üksikud põõsad ja mõned männid astangu serval. Jalamile on kukkunud üksikud puud ja varisenud paelahmakad. Umbes meetrine klibuvall. Glaukoniitliivakivi on põhjavee vooluga kohati välja uhutud ja tekkinud on varikalle Leetse kihistu materjalist. Paljand uueneb ja on hästi jälgitav. Läbilõige kõrjeldus, ülevalt alla:
10+ m – Kesk-Ordoviitsiumi erinevad lubjakivid;
2,8 m – Leetse kihistu glaukoniitliivakivid;
0,4 m – Varangu kihstu savid;
1,5+ m – Türisalu kihistu argiliidid.
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (2,8 m) detailne läbilõike kirjeldus (Aaloe, 1975):
0,02-0,04 m – rohekashall pude mergel glaukoniidiga;
0,08-0,10 m – lubjakivi glaukoniidiga. Leidub brahhiopoodide ja trilobiitide fragmente;
0,02-0,04 m – rohekashall mergel, milles leidub ebakorrapäraste pesadena keskmiseteralist glaukoniiti ja kvartsi;
0,04-0,07 m – rohekashall lubjakivi ühtlaselt keskmiseteralise glaukoniidiga. Leidub brahhiopoode;
0,07 m – savikas tumeroheline glaukoniitliivakivi, õhukeste savilamellidega;
0,03–0,05 m – katkendlik pruunikasroheline ühtlaselt glaukoniiti sisaldav liivakivi;
0,10–0,12 m – pudedam massiivse tekstuuriga tumeroheline glaukoniitliivakivi;
0,65 m – hallikasroheline glaukoniitliivakivi õhukeste savilamellidega, mille servad on roostevärvi;
0,10 m – lasuvatest kihtidest karbonaatsem ja kõvem glaukoniitliivakivi;
0,03-0,05 m – rohekashall glaukoniidiga savi, mille alumine pind on selgesti eristuv ja sirge;
0,15 m – glaukoniitliivakivi ja kvartsliivakivi lamellid;
0,25m – liivakivi;
0,40m – lasuvaga sarnane liivakivi, milles esineb püriidistunud konkretsioone;
0,40m – massiivne ühtlaselt peeneteraline glaukoniitliivakivi, mille alumine piir on laineline;
0,40m – tumepruunide püriidistunud laikudega glaukoniitliivakivi.
Ürglooduse objekt: Leetse paljand [link]
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Pakri maastikukaitseala [link]
Pakri maastikukaitseala kaitse eesmärgiks on haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitse.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Kohapealset olukorda hinnates on võimalik väita, et stratotüübi määratlemise järgselt pole olulisi muutusi toimunud. Objekti kirjelduse all välja toodud 1975. aastal (Aaloe ,1975) koostatud Leetse kihistu detailne kirjeldus ei ole ulatuslikuma puhastamiseta paraku paljandiga seostatav, kuid põhimõttelisi muutusi olla ei saa. Ilmselt ei ole ka mõtet Leetse kihistut olulise põhjuseta täies ulatuses lahti kaevata, kuna paljandi puhastamine kiirendaks lasuvate kihtide erosiooni. Vajaduse korral saab seda lihtsalt teha. Lainetus hoiab paljandi aluse varingutest puhtana ning see tagab ka paljandi pideva uuenemise. Otseselt stratotüüp-paljandiks määratud ala juures suuri alla langenud paelahmakaid ei olnud, küll aga on varikaldel hakanud kasvama põõsad. Need võiks eemaldada, et aeglustada paljandi kinnikasvamist. Samuti on paljandi peal servale väga lähedal põõsaid, mis tuleks eemaldada, et vältida nende allavarisemist tulevikus.
Aaloe, A. 1975. Välipäevik Nr. 6, Eesti ja Len. obl. paljandid; puuraugud, lk. 46-50. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/1502] 09.01.2018
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Pakri maastikukaitseala, 2000. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=13;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3553] 09.01.2018
Leetse kihistu, 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Leetse] 09.01.2018
Leetse pank, 2014. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/14612] 09.01.2018
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 09.01.2018
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 09.01.2018
Ürglooduse objekt: Leetse paljand, 2000. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=10;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-437404329] 09.01.2018
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 09.01.2018