O – Kõrgessaare paemurd
Kõrgessaare kihistu (FIbK) holostratotüüp, Vormsi lade, Ordoviitsiumi ladestu
Kõrgessaare paemurd
Hõre kadastik ja madalam liigniiske ala. Kõrgessaare poolsaar, Hiiumaa.
Tulla Kõrgessaare keskuse poolt Nõmmerga teed pidi u. 300 meetrit kuni tee pöörab lõunasse. Peale 100 meetrit, maja juurest tuleb teest jalutada lääne poole umbes 70-80 meetrit.
58.97800 N 22.45740 E
Läbilõiget ei ole säilinud, ehkki murruase on veel nähtav. Reljeefis on murd nähtav põhja-lõuna orienteeritusega tasase põhjaga liigniiske süvendina. Murru serval olevad astangud on osaliselt kasvanud läbimatusse kadastikku.
Eelnevatel andmetel on 1950-ndatel Kõrgessaare paemurrus paljandunud 1 m Kõrgessaare kihistu alumisi kihte (Rõõmusoks, 1983). Põlma (1986) andmetel paljandus 1986. aastal veel 0,45 m peendetriitjat mikrokrostallset lubjakivi.
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Kuna Kõrgessaare kihistu stratotüüpne paljand on hävinud, peab kaaluma, kas murd taasavada või nimetada läbilõige hävinuks ning kuulutada välja neostratotüüp.
Kõrgessaare kihistu, 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kõrgessaare+kihistu] 12.01.2018
Kõrgessaare paemurd, 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/10004] 12.01.2018
Põlma, L. 1986. Välipäevik Nr. 3, Hiiumaa 1986, O3 ja S1 mandril, lk 6-7. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/37] 12.01.2018
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 12.01.2018
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 12.01.2018
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018
