Joa kihistiku holostratotüüp, Leetse kihistu, Ordoviitsiumi ladestu
Jägala joaastang
Joaastang asub Jägala jõel. Joaastangust 400 m ülesvoolu paikneb Jägala hüdroelektrijaama tamm ning 5 km allavoolu suubub jõgi Soome lahte. Koogi küla, Jõelähtme vald, Harjumaa.
Tallinn-Narva maanteelt juhatavad viidad Jägala joale. Kohapeal on parkla ja infotahvel.
59.450000 N 25.178611 E
Joa kihistik paljandub vee piiril, astangu lõunapoolses servas umbes 1 m paksuses, kuid ei pruugi alati nähtav olla, kuna paikneb läbilõike osas, mida tavaliselt katab rusukalle. Ala on kohandatud turismiobjektiks ning seega rahuldavalt hooldatud. Üleval, astangu serval kasvavad väiksemad puud ja alustaimestik, mõned puud ilmselt varisevad peagi alla, kuid see ei mõjuta Joa ja Jägala kihistiku paljanduvust. Paljand on looduslik ja uuenev. Jägala joa astangu läbilõige (Mens ja Puura, 1996) ülevalt alla (8,1 m):
1,9 m – glaukoniitlubjakivi (Ubari kihistik, Loobu kihistu);
0,75 m – lubjakivi (Nõmmeveski kihistik, Loobu kihistu);
0,1 m – liivakas lubjakivi (Pakri kihistu);
0,15 m – ooidlubjakivi (Voka/Paka kihistik, Sillaoru kihistu);
0,45 m – glaukoniit-dolomiit (Kalvi kihistik, Toila Kihistu);
1,2 m – savikas galukoniitlubjakivi (Telinõmme kihistik; Toila kihistu);
0,9 m – paksukihiline suurte glaukoniiditeradega lubjakivi (Saka kihistik, Toila kihistu), alumisel piiril iseloomulik katskestuspind (nn. Püstakkiht);
0,3 m – jämeda glaukoniidiga lubjakivi (Päite kihistik, Toila kihistu);
00,4 m – glaukoniitliivakivi (Mäeküla kihistik, Leetse kihistiku);
1 m – nõrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakivi (Leetse kihistu Joa kihistik);
0,2 m – valkjashall savi (Varangu kihistu);
0,75 m – mustjaspruun orgaanikat sisaldav argilliit (Türisalu kihistu).
Ürglooduse objekt: Jägala juga [link]
Üksikobjektina looduskaitse all.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele puuduvad.
Joa kihistik, 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Joa] 09.01.2018
Jägala juga, 2017. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://sarv.gi.ee/locality/10087] 09.01.2018
Mens, K. & Puura, I. 1996. Pakri Peninsula. In: Meidla, T., Puura, I., Nemliher, J., Raukas, A. & Saarse, L. (eds). The Third Baltic Stratigraphical Conference. Tartu University Press, Tartu. p 88-92.
Mägi, S. 1984. Välipäevik nr. 26, lk. 11-12. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://sarv.gi.ee/reference/1447] 09.01.2018
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 09.01.2018
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 09.01.2018
Ürglooduse objekt: Jägala juga, 2000. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1406165973] 09.01.2018
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 09.01.2018