O – Adila paemurd
Adila kihistu (FIcA) holostratotüüp, Pirgu lade, Ordoviitsiumi ladestu
Adila paemurd
Väikse metsasalu sees paiknev osaliselt võsastunud vana paemurd. Paemurrust 150 m kaugusele edelasse jääb väike talu (kollane maja) ja 700 m lõuna poole Adila mõisa varemed. Adila küla, Kohila vald, Raplamaa.
Mööda Pihali-Adila-Rabivere teed (nr 103) Adila külast Pihali küla poole sõites (~700 m) jääb paremale tee äärde kollane taluhoone. Paljand paikneb majast 150 m kirde pool.
59.11348 N 24.63335 E
Suures osas kinni kasvanud vana paemurd, mille kõrgem astangu sein (maksimaalse kõrgusega 0,7 m) kulgeb umbes 10 m loode-kagu suunas. Lubjakivi paljandub laiguti ka mujal, murru madalamates seinades. Paljandub õhukese- kuni keskmisekihiline, poolmuguljas, vähesel määral detriiti sisaldav lubjakivi. Vana paemurru seina läbilõige on porsumise tõttu halvas seisukorras, kuna ei uuene. Paemurd kattub üha enam rohttaimestikuga ning astangu peal kasvavad suured puud.
Põlma (1982) järgi paljandus juba tollal suures osas kinni kasvanud murrus 0,80+ m (ülalt alla):
0,20 m ‒ lubjakivi, puhas kuni nõrgalt savikas, helehall, õhukese- kuni keskmisekihiline, lainjaskihiline kuni läätsjaskihiline poolmuguljas;
0,20 m ‒ lubjakivi, puhas, helehall, pruunika tooniga, lainjas keskmisekihiline, kihipaksus 5‒7 cm;
0,40+m ‒ lubjakivi, puhas kuni nõrgalt savikas, helehall, õhukese- kuni keskmisekihiline (kuni 3 cm), kohati läätsja või poolmugulja ilmega.
Võrreldes Põlma (1982) poolt kirjeldatud läbilõikega on paljanduvus kahanenud 0,1 m võrra.
Pärandkultuuri objekt: Adila paemurd [link]
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Põlma (1982) järgi asub murrust ca 20 m maantee poole 1981. aastal puuritud puurauk. Puurauk puuriti Eesti Geoloogiakeskuse poolt Rapla vesivarustuse uuringute käigus. Puurijad ei saanud seda otse paemurru kõrvale puurida, seetõttu sai see 20 m kaugemale (Perens, H., isiklik info). Selle läbilõikes mõõdeti kõige noorema aluspõhjalise üksuse, Moe kihistu, paksuseks vaid 19 m, samas kui kihistu täispaksus selles piirkonnas on oluliselt suurem (~30 m). Kivim on küll õhukese- kuni keskmisekihiline, mis üldiselt on iseloomulik Adila kihistule, ent puurauk algab kindlasti Moe kihistu ülemisest poolest, järelikult Adila kihistu puudub selles läbilõikes. See tähendab ühtlasi, et Adila paemurd ei sobi Adila kihistu stratotüübiks ning üksus vajab neostratotüüpi.
Adila kihistu. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Adila%20kihistu] 08.06.2017
Adila paemurd. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/10058] 08.06.2017
Põlma, L. 1982. Skaneeritud välipäevik nr 1., lk. 94. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/16] 08.06.2017
Pärandkultuuri objekt: Adila paemurd. 2006. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=507797746] 08.06.2017
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 20.06.2017
