K – Ülgase paljand
Maardu kihistiku (AIIK’M) neostratotüüp, Kallavere kihistu (AIIK) ja Ülgase kihistu holostratotüüp, Kambriumi ladestu
Ülgase paljand
Sisemaal asuv klindiastang. Paljand on kaetud puude ja alustaimestikuga. Kostiranna küla, Jõelähtme vald, Harjumaa.
Sõita Maardust mööda Ülgase teed välja ida suunas kuni ristmikuni, seejärel pöörata 150 m pärast vasakule ja 600 meetri pärast on paremat kätt Ülgase fosforiidikaevandust käsitlev infostend ja paljandi nõlval paiknevad fosforiidi sorteerimis- ja rikastusvabriku varemed.
59.48851 N 25.08560 E
Astangu kogupikkuseks on 4,3 km, üldkõrgus ~30 meetrit. Paljanduv osa jääb fosforiidikaevanduse suudme juurde. Kallavere kihistu paljandub kaevanduse suudme kõrgusel. Kaevanduse lagi on samal kõrgusel Kallavere kihistu Suurjõe kihistiku alumise osaga.
Koopad asuvad ~10 meetri kõrgusel teepeenrast ja on 2 meetrit kõrged ning neist kõrgemal on veel 4 meetrit paljandit. Koobaste seisund on hea, paljandub Maardu kihistiku ülemine osa. Türisalu kihistu paljandub kohati (0,5 meetri ulatuses) puujuurte all, enamasti on aga kinni kasvanud.
Ida poole jääb kaks liivakiviseina, mis mõlemad on hästi säilinud, ehkki kohati kaetud samblaga. Tagumises liivakiviseinas paljanduvad Ülgase kihistu ja Maardu kihistik, koopapoolses liivakivipaljandis paljandub Kallavere kihistu terviklikult. Kallakusega paljand on kaetud puude ja alustaimestikuga. Paljandi kõrgus, ulatus ja paljanduvus varieeruvad suuresti kogu paljandi ulatuses. Läbilõige on paremini nähtav Ülgase fosforiidikaevanduse suudmes ja sellest paremale jäävates liivakivipaljandites.
Läbilõike kirjedus (Heinsalu, 1990), ülevalt alla:
Türisalu kihistu, Tabasalu kihistik:
0,5+ m – argilliit.
Kallavere kihistu, Suurjõe kihistik:
1,3 m – keskmise-peeneteraline kihiline kvartsliivakivi, brahhiopoodide hästisorteeritud skeletijäänustega.
Maardu kihistik:
0,75 m – Peeneteraline kvartsliivakivi ja mudakivi, mille ülemises osas graptoliit-argiliitsed lamellid;
0,25 m – Obolus-konglomeraat;
1,35 m – peeneteraline kvartsliivakivi, graptoliit-argilliitsete lamellidega alumises osas;
1,1 m peeneteraline kvartsliivakivi brahhiopoodide jäänustega.
Ülgase kihistu:
6,5 m – kvarts-aleuroliit (peen liivakivi), alumises ja ülemises osas savi vahekihtidega.
Võrreldes eelnevate andmetega (Heinsalu, 1990) on 2013. aastal läbilõike Kallavere kihistu osa olnud muutusteta, Ülgase kihistust paljandub vaid ülemine 1,5 meetrit, alumised 5 m on rusukalde all.
Ürglooduse objekt: Ülgase paljand [link]
Ülgase paekallas on üksikobjektina looduskaitse all.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Paljand vajaks puhastust.
Eesti Stratigraafia Komisjoni sõnastik. (E-andmebaas) [http://stratigraafia.info/glossary.php] 11.12.2017
Heinsalu, H. 1990. Locality 1:1. Ülgase Outcrop. In: Kaljo, D. & Nestor, H. (eds). Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Tallinn, 121-122.
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]
Öpik, A. 1929. Studien über das estnische Unterkambrium (Estonium). Acta Universitatis Tartuensis.
Ülgase paljand, 2013. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://sarv.gi.ee/locality/10217] 11.12.2017
Ürglooduse objekt: Ülgase paljand, 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247 461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1039319833] 11.12.2017
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 11.12.2017
