D – Tartu kalmistu paljand

Aruküla kihistu ja Aruküla lademe (D₂ar) stratotüüp, Devoni ladestu

Tartu kalmistu paljand

Kõrge liivakivijärsak 300 m pikkusega paljanduval lõigul. Devoniaegsete liivakivide maksimaalne kõrgus on 5,5 m. Punakaspruun põimkihiline liivakivi, kihtide paksus kohati kuni 25 cm.  Ca 70 cm jalamist esineb savikate veeriste kiht. Ülaosas on veidi vähem kui ühe meetri paksune plaatjas kiht. Paljanduvus võrreldes eelnevate andmetega (Kleesment, 1991) märgatavalt muutunud ei ole.

Kleesment (1991) andmetel on koondläbilõike kirjeldus ülevalt alla (0,5-2,0 m Kvaternaar ja 5,2+ m Devon):

0,5‒2,0 m – savikas moreen (Kvaternaar);

3,0 m – punane kuni kollakaspruun põimkihiline liivakivi;

0,2 m – liivakas aleuroliit;

2,0 + m – roosakas- kuni kollakaspruun põmkihiline peeneteraline keskmiselt tsementeerunud liivakivi valkjashallide vilgurikaste läätsedega, kus esinevad kalade fragmendid.

Paljand püsib ja on pindmiselt porsunud. Paljandis esinevad lõhed ning näha on jälgi värsketest varingutest. Astangu peal kasvab rohi ja üksikud puud. Jalam on kohati mitme meetri kõrguseni mattunud rusukalde alla, valdavalt on rusukalle siiski kuni paarkümmend cm kõrge. 

1957. aastal (Eesti Geoloogiakeskus, 2016), mil Tartu Kalmistu paljand looduskaitse alla võeti, paljandus seal kokku 8,5 m devoniaegset liivakivi. 2007. aastal teostatud paljandi puhastuse järgselt jäi paljanduvus 6,5 m ulatusse. Ülejäänud 2 m ulatuses paljandist oli mattunud settekuhje alla. Tänapäeval on 8,5 meetrist järele jäänud 5,5 m Devoni liivakivide läbilõiget, mille põhjal võib eeldada, et ~3 m asub settekuhje all.

Lühike seletus paljandist novaator.err.ee lehel.

3D mudel paljandist (Marko Kohv).

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kalmistu paljand [link]

Üksikobjektina kaitse all.

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Jalamit võiks puhastada. Prügi ära korjata. Vajab tähistust koos informatsiooniga paljandi olulisusest ning keeluga seda risustada.

Eesti Geoloogiakeskus. 2016. Kas ja kuidas me kaitseme paljandeid ja stratotüüpe XXI sajandil? [http://www.egk.ee/kasulikku/geoloogilised-vaartused-2/kas-ja-kuidas-me-kaitseme-paljandeid-ja-stratotuupe-xxi-sajandil/] 06.12.2017

Eesti Stratigraafia Komisjon. 2015. [http://stratigraafia.info]:

Aruküla lade. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Aruk%C3%BCla%20lade] 19.06.2017

Aruküla kihistu. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Aruküla%20kihistu]  19.06.2017

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kalmistu paljand; (Tartu devoni paljand). 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=2862] 19.06.2017

Kohv M., 2014. Kalmistu outcrop in Tartu. https://sketchfab.com. [https://sketchfab.com/models/820f78f8414d4da9b3dc36c4b4188dc0] 06.03.2018

Kleesment, A. 1991. Peatus 2.11 Tartu kalmistu paljand. Lk 54, 60‒61 kogumikus: Puura, V., Kalm, V., Puura, I. (toim.) Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskursioonijuht. Tallinn.

Kreitsberg R., 2018. Uus paljandeid tutvustav rakendus meelitab Eestimaad avastama. ERR Novaator, teadusportaal. [https://novaator.err.ee/685351/uus-paljandeid-tutvustav-rakendus-meelitab-eestimaad-avastama] 23.02.2018

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]

Tartu Kalmistu paljand. 2017. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13574] 19.06.2017

Ürglooduse objekt: Tartu kalmistu paljand. 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-306721374] 05.07.2017

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 19.06.2017