D – Tammeveski paljand
Tamme kihistiku holostratotüüp, Pärnu kihistu, Pärnu lade, Devoni Ladestu
Tammeveski paljand
Navesti jõel asuva Tamme veski tammist allavoolu. Paljandid ~100 m ulatuses jõe põhjas ja paremal kaldal kus paljanduvad kirjuvärvilsied dolomiidid. Vihi küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa.
Mudiste-Suure-Jaani-Vändra maantee (nr. 57) 14 kilomeetrilt (Navesti jõe paremalt kaldalt) keerata põhja poole. 600 m kaugusel, tee hargnemisel, parempoolsele teele ning edasi ~900 m jääb paljand 50 m vasakule üle rohumaa.
58.58586 N 25.37721 E
Parim paljanduvus ~30 m tammist allavoolu, parem kallas. Parima paljanduvusega kohas paljandub 0,4 m kirjuvärvilist dolomiiti, millest 0,1 m on vee all. Taur (1958) järgi paljandub Navesti jõe paremal kaldal, umbes 35 m tammist allavoolu, Siluri ja Devoni kontakt. Jõe põhjas levib Adavere lademe valkjashall punasekirjude laikudega dolomiit, sellel lasub Devoni liivakivi. Läbilõike kirjeldus (Taur, 1958), ülevalt alla:
0,10 m – kirjuvärviline dolomiit;
0,12 m – hallikasvalge kõva liivakivi, kihilisus puudub;
0,05 m+ – kirjuvärviline dolomiit.
Dolomiitide paksus läbilõikes on võrreldes 1958 aastaga (Taur, 1958) suurenenud ilmselt jõe põhja kulumise arvelt, kuid osaliselt võibolla ka jõesängi puhastamise tulemusena (maavaldajalt saadud suuline info). Nooremad kihid ei paljandu ‒ varem kirjeldatud liivakivi dolomiidi paljandites enam ei näe. Seega Tamme kihistiku stratotüüpses paljandis Tamme kihistikule tüüpilist liivakivi enam ei paljandu.
Lahtisi liivakivi tükke õnnestus leida jõe paremalt kaldalt ~30 m tammist ülesvoolu ning jõesängi kõrval oleva pealevoolukanali süvendamisel välja tõstetud materjali seest. Liivakivi oli tugevalt tsementeerunud, kollakashall, nähtava kihilisuseta.
Dolomiidi paljand jõe põhjas on püsiv. Liivakivi osa on kamardunud või kulutatud ning selle algset asukohta on võimatu kindlaks teha. Jõe voolutugevus on veskitammi all väike ning kaldaid jõgi nähtavasti ei erodeeri, sest need on kamardunud. Jõesängi kõrval olevat pealevoolukanalit süvendati 2005. aastal (Rajatis 220279772).
Kaitse puudub.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Selles kohas Tamme kihistik enam ei paljandu. Uurida paljandi läbilõike taasavamise võimalusi või kaaluda hävinuks kuulutamist ning neostratotüübi nimetamist. Stratotüüpne läbilõige paiknes kunagise veski kõrval. Veski kadumisega hävis ka paljanduvus (Anne-Liis Kleesment, suusõnaline info).
Tamme kihistik. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=tamme+kihistik] 20.11.2017
Rajatis 220279772. Kanal. Ehitisregister. [https://www.ehr.ee/app/w/page?11] 28.06.2017
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]
Tammeveski paljand, Viljandimaa. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13698] 08.06.2017
Taur, E. 1958. Skaneeritud välipäevik nr 2., lk 39‒40. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/686] 20.11.2017
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 19.06.2017
