D – Koorküla paljand

Koorküla kihistiku holostratotüüp, Burtnieki kihistu,  Burtnieki lade,  Devoni ladestu

Koorküla paljand

Koorküla paljand, parim osa läbilõikest (foto: T. Meidla, 2017).

Sügavusel 3,6 m paljandub rohkete roostepunaste savimugulatega kiht, vasar kihi alumisel piiril (foto: T. Meidla, 2017).  Koorküla paljandi läbilõige. Paljanduvad Koorüla kihistiku liivakivid (joonis: T. Paiste).

Koorküla vana mõisaparki läbiva võsastunud sälkoru paremal kaldal paljanduv liivakivijärsak. Helme vald, Valgamaa. Paremas kaldas asuvad ka Koorküla koopad. 

Jeti-Kiinimäe teel nr 192 asub Koorküla küla. Küla sees keerata lõuna poole, teele, mis viib endise rahvamaja juurde. Rahvamajast 100 m ida poole jääb purre, mis viib üle Jaoma oja selle paremale kaldale Koorküla koobasteni. Koopasuust tuleb minna 40 m ülesvoolu kuni paljandini.

57.93327 N 25.86676 E

Kaardil objekti asukoht
Asukoht Maa-ameti kaardiportaalis: [link]
Asukoht Maa-ameti geoportaalis: [link]

Jaoma oja sälkorus paljanduvad 15 m pikkusel alal erinevad põimkihilised liivakivid. Paljandi seisukord on hetkel hea ja astang on püsiv, kuid astangu peal kasvavad suured puud on astangule ohtlikud. Paljand on porsunud ning ei uuene, kuna oja veehulk ei ole paljandi jalami mõjutamiseks piisav, sest varikalle on tugevasti kamardunud. Läbilõige paljandub 4,5 m paksuselt, ülevalt alla:

3,6 m – Kollakashall  peeneteraline põimkihiline liivakivi;

0,05 m – Roostepunased savimugulad oranžis peenes savikas liivakivis;

0,8 m – Punane, kompaktne, peeneteraline paralleelkihiline liivakivi.

Varasemalt Kleesmenti (1995) poolt kirjeldatud 5 m läbilõige on vähenenud 0,5 m võrra.

Ürglooduse objekt: Koorküla koobas ja paljand [link]

Paljand on looduskaitse all.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Paljandi seisukord on hetkel hea, kuid astangul kasvavate puude juurestik muutub varem või hiljem paljandile ohtlikuks, sest puude murdumine võib paljandi lõhkuda. Paljand vajaks hooldamist, muuhulgas oleks võimalik läbilõike suurendamine rusukalde eemaldamisega. Puude eemaldamine astangult tõstaks perspektiivis paljandi püsivust.

Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Kirjastus Valgus, 160 lk , lk 112‒114.

Kleesment, A. 1995. Lithological characteristics of the uppermost terrigenous Devonian complex in Estonia. Eesti TA Toimetised, Geoloogia, 44, 4, lk. 221‒233.

Koorküla kihistik. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=koork%C3%BCla] 28.12.2017

Koorküla paljand. 2012. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13620] 06.06.2017

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]

Ürglooduse objekt: Koorküla koobas ja paljand, 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.  [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=17;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1887378900] 06.06.2017

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 20.06.2017

Viimati uuendatud: 28.12.2017
Accept Cookies