{"id":7,"date":"2024-04-04T06:59:24","date_gmt":"2024-04-04T03:59:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/4-treeningkoormuse-moju-inimese-organismile\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"4-treeningkoormuse-moju-inimese-organismile","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/4-treeningkoormuse-moju-inimese-organismile\/","title":{"rendered":"4. Treeningkoormuse m\u00f5ju inimese organismile"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Eristatakse:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">\u00fchekordse (akuutse) kehalise koormusega kaasnevad toimed, mis on l\u00fchiajalised (n\u00e4iteks hingamissageduse ja s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse t\u00f5us jne);<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">regulaarsete koormuste m\u00f5ju akumuleerumisel tekkivad pikaajalised toimed, mis viivad p\u00fcsivate muutuste v\u00e4ljakujunemisele nii organismi ehituses kui ka talitluses. Regulaarse treeninguga kaasnevad toimed, mille l\u00e4bi realiseerub kehalise aktiivsuse soodne toime mitmete krooniliste haiguste korral on esitatud joonisel 2.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1394\" height=\"1394\" class=\"alignnone wp-image-42\" style=\"width: 700px;height: 700px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15.png\" title=\"screenshot_2021-01-15_at_09.30.15.png\" alt=\"Joonis 2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15.png 1394w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-01-15_at_09.30.15-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1394px) 100vw, 1394px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\">Joonis 2. Regulaarse kehalise aktiivsuse f\u00fcsioloogilised toimed (Gielen jt, 2010).<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span>VC \u2013 V<i>ital Capacity<\/i> (vitaalkapatsiteet); TV- <i>Tidal Volume<\/i> (hingamismaht); PEF \u2013 <i>Peak Expiratory Flow<\/i> (ekspiratoorne tippvool); PIF- <i>Peak Inspiratory Flow<\/i> (maksimaalne inspiratoorne tippvool); I\/R \u2013 isheemia\/reperfusioon; HT \u2013 h\u00fcpertroofia; VV \u2013 vasak vatsake; Diast \u2013 diastool(n)se; <\/span><\/span><\/span>NE \u2013 norepinefriin; ANP- <em>atrial natriuretic peptide<\/em> (kodade natriureetiline peptiid); BNP- <em>brain natriuretic peptid<\/em> (aju natriureetiline peptiid); SLS \u2013 s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gisagedus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eristatakse: \u00fchekordse (akuutse) kehalise koormusega kaasnevad toimed, mis on l\u00fchiajalised (n\u00e4iteks hingamissageduse ja s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse t\u00f5us jne); regulaarsete koormuste m\u00f5ju akumuleerumisel tekkivad pikaajalised toimed, mis viivad p\u00fcsivate muutuste v\u00e4ljakujunemisele nii organismi ehituses kui ka talitluses. Regulaarse treeninguga kaasnevad toimed, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":203,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/203"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}