{"id":38,"date":"2024-04-04T06:59:27","date_gmt":"2024-04-04T03:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/koormusindutseeritud-bronhokonstriktsioon\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:55","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:55","slug":"koormusindutseeritud-bronhokonstriktsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/koormusindutseeritud-bronhokonstriktsioon\/","title":{"rendered":"Koormusindutseeritud bronhokonstriktsioon"},"content":{"rendered":"<p>\n\tTerminoloogia\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<em>exercise induced asthma<\/em> (EIA) \u2013 astmaga patsientidel on kehaline koormus \u00fcks paljudest faktoritest, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada hingamisraskusi.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<em>exercise-induced bronchoconstriction<\/em> (EIB) -&gt; puhkeolekus astma s\u00fcmptomeid ei esine, kuid koormusel tekib bronhokonstriktsioon \u2013 koormusindutseeritud bronhokonstriktsioon (KIB)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Astma<\/strong> on heterogeenne haigus, mida iseloomustab hingamisteede krooniline p\u00f5letik ja h\u00fcperaktiivsus ning mille korral esinevad respiratoorsed s\u00fcmptomid:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tk\u00f6ha;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvilistav hingamine;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thingeldus,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00f5hupuudustunne,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\trindkere pingetunne.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tAstma s\u00fcmptomid on p\u00f5hjustatud ekspiratoorse \u00f5huvoolu takistusest, mis varieerub ajas ning avaldub erineva intensiivsusega.\n<\/p>\n<p>\n\tKorduvad bronhide obstruktsioonid on p\u00f5hjustatud:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tsilelihaste spasmist,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlimaskesta p\u00f5letikulisest tursest,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tbronhivalendikus olevast limast.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tAstma klassifikatsioon (RKH 10):\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tJ45.0 peamiselt atoopiline astma\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tJ45.1 koormusastma, pingutusastma (EIA, EIB)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tJ45.8 segat\u00fc\u00fcpi astma\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKIB puhul vallandab tugev kehaline koormus hingamisteedes molekulaarsed mehhanismid, mille tulemuseks on p\u00f5letiku ja lima teke hingamisteedes (joonis 12\u00a0\u2013 KIB patogenees).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tFaktorid, mis suurendavad KIB riski v\u00f5i toimivad vallandava trigerina:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tk\u00fclm \u00f5hk\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkuiv \u00f5hk\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00f5husaaste\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tk\u00f5rge \u00f5ietolmu sisaldus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkloor ujumisbasseinides\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkemikaalid, mida kasutatakse j\u00e4\u00e4v\u00e4ljakute hooldamiseks\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thingamisteede infektsioonid ja kopsuhaigused\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpikaajalist s\u00fcgavat hingamist n\u00f5udvad koormused (pikamaajooks, ujumine, jalgpall, suusatamine, jalgrattasport)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tintensiivne ja kestev f\u00fc\u00fcsiline koormus\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"619\" height=\"400\" class=\"alignnone wp-image-94\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.08.46.png\" title=\"screenshot_2021-02-19_at_13.08.46.png\" alt=\"Joonis 10\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.08.46.png 619w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.08.46-300x194.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 619px) 100vw, 619px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Joonis 12. Koormusindutseeritud bronhokonstriktsiooni patogenees.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKIB s\u00fcmptomid (k\u00f6ha, hingeldus, \u00f5hupuudustunne, pingetunne v\u00f5i valu rindkeres) algavad koormuse ajal v\u00f5i m\u00f5ne minuti jooksul p\u00e4rast f\u00fc\u00fcsilise koormuse l\u00f5ppemist ja progresseeruvad. <strong>S\u00fcmptomite k\u00f5rgpunkt saabub 8-15 min p\u00e4rast f\u00fc\u00fcsilise koormuse l\u00f5ppemist <\/strong>ning spontaanne s\u00fcmptomite v\u00e4henemine toimub 60 min jooksul. P\u00e4rast KIB episoodi esineb refraktaarsusperiood, mis kestab kuni 4 tundi p\u00e4rast f\u00fc\u00fcsilist koormust.\n<\/p>\n<p>\n\tKIB peale peaks m\u00f5tlema ka juhtudel, kui probleemiks on:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\teeldatavast madalam sportlik saavutusv\u00f5ime;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvaatamata heale kehalisele ettevalmistusele, ei \u00f5nnestu sportlasel saavutada head f\u00fc\u00fcsilist vormi;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkiire v\u00e4simine varasemalt h\u00e4sti talutud kehalise koormuse puhul;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpingutusest hoidumine (eriti v\u00e4iksematel lastel).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKIB esinemissagedus:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t90%-l astma diagnoosiga patsientidest.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttavapopulatsioonis 5-20%-l ilma astma s\u00fcmptomiteta isikutest (Parsons JP et al. Am J Respir Crit Care Med 2013).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsportlaste populatsioonis 30-70% (Weiler JM et al. J Allergy Clin Immunol 2007), suvealade esindajatel 3-23%, talialade esindajatel 12-50%, Norra talialade sportlastel 32% (IOC, 2009)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>KIB diagnoosimine<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tanamnees (s\u00fcmptomid)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tarstlik l\u00e4bivaatus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thingamisfunktsiooni uuringud\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n<li>\n\t\t\t\tspiromeetria \u2013 FEV1, FEV1\/FVC (joonis 13 ja 14)\n\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\tPEF-meetria\n\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\tbronhodilataatortest (BDT) (joonis 14) \u2013 l\u00fchitoimeline \u03b22-agonist (salbutamool 400 mcg) +12% FEV1 =&gt; positiivne BDT\n\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>\n\t\tprovokatsioontestid:\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\tdirektsed (stimulant m\u00f5jub otse hingamisteede limaskesta retseptoritele)\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n<li>\n\t\t\t\t\t\tfarmakoloogiline test (metakoliintest)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>\n\t\t\t\tindirektsed (stimulant kutsub esile mediaatorite vabanemise, mis p\u00f5hjustavad hingamisteede silelihaste kontraktsiooni)\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n<li>\n\t\t\t\t\t\ttest f\u00fc\u00fcsilise koormusega\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\teukapniline vabatahtlik h\u00fcperpnoe test\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\tosmootilised testid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>\n\t\tmitte-invasiivne hingamisteede p\u00f5letikumarkerite m\u00e4\u00e4ramine (FeNO)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tallergiatestid (naha prick-testid)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkopsu R\u00d6, EKG, s\u00fcdame EhhoKG-uuring\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvereanal\u00fc\u00fcs: hemogramm, CRV, IgE, TSH.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"644\" height=\"466\" class=\"alignnone wp-image-92\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.11.19.png\" title=\"screenshot_2021-02-12_at_11.11.19.png\" alt=\"Joonis 11\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.11.19.png 644w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.11.19-300x217.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 644px) 100vw, 644px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Joonis 13. Voolu-mahu ling spiromeetrial: normaalne ventilatsioonifunktsioon (roheline), astma (punane), astma korral bronhodilataatori manustamise j\u00e4rgselt (sinine) (<\/strong><a data-url=\"https:\/\/ginasthma.org\/\" href=\"https:\/\/ginasthma.org\/\" target=\"_blank\" title=\"ginasthma.org\/\" rel=\"noopener\">https:\/\/ginasthma.org\/<\/a><strong>).<\/strong>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"542\" height=\"442\" class=\"alignnone wp-image-93\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.13.24.png\" title=\"screenshot_2021-02-12_at_11.13.24.png\" alt=\"Joonis 12\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.13.24.png 542w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_11.13.24-300x245.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 542px) 100vw, 542px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Joonis 14. Astma ja koormusindutseeritud bronhokonstriktsiooni diagnoosimise algoritm.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tTulenevalt KIB avaldumise ise\u00e4rasustest ning laboritingimustes testimise puudustest (treenitud sportlastel valenegatiivne testimise tulemus, sest ei \u00f5nnestu saavutada soovitud ventilatsioonimahtu; koormus ei olnud spetsiifiline spordiala suhtes; ei olnud v\u00f5imalik reprodutseerida keskkonnatingimusi, kus tavaliselt f\u00fc\u00fcsilist koormust teostatakse jms), ei pruugi negatiivne provoktsioonitest t\u00e4hendada, et KIB ei esine. Kui testid on negatiivsed, kuid anamneesi ja s\u00fcmptomite p\u00f5hjal on siiski tugev kahtlus KIB esinemisele, on n\u00e4idustatud KIB prooviravi.\n<\/p>\n<p>\n\tMida tuleks silmas pidada KIB diagnoosimiseks koormustesti tegemisel?\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>NB! Ideaalne oleks koormustest teha v\u00e4ljas, kus lisaks koormusele esinevad ka bronhokonstriktsiooni vallandavad keskkonnategurid \u2013 k\u00fclm, kuiv \u00f5hk, v\u00f5imalikud allergeenid \u00f5hus.<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tlaboratoorsetes tingimustes teostada koormustest liikurrajal\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkoormuse optimaalne kestus 6-10 (8) min\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkoormus peab olema intensiivne (85% maksimaalsest eeldatavast maksimaalsest SLS-st)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tenne koormust teha spiromeetria (FEV1), koormusj\u00e4rgselt 30 min jooksul 5 min intervalliga tehakse korduvalt spirogrammid (FEV1 d\u00fcnaamika j\u00e4lgimiseks)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttesti v\u00f5ib lugeda positiivseks KIB suhtes, kui koormusj\u00e4rgselt registreeritud n\u00e4itajad langevad v\u00f5rreldes algandmetega 10% v\u00f5i enam\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tdiagnoosi kinnitab positiivne bronhodilataator-test (FEV1 languse korral inhaleerib patsient l\u00fchitoimelist bronhil\u00f5\u00f5gastit \u2013 positiivse testi korral koormusj\u00e4rgselt langenud n\u00e4itajad suurenevad).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>K\u00f5rge KIB-riskiga spordialad<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tSuure minutiventilatsiooniga spordialad\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tkorvpall\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tjalgrattasport\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tjalgpall\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tpikamaajooks\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKuiva ja k\u00fclma \u00f5huga seotud spordialad\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tmurdmaasuusatamine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tj\u00e4\u00e4hoki\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkiiruisutamine\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Madala KIB-riskiga spordialad<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\ttennis\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tv\u00f5rkpall\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tk\u00e4sipall\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tmaadlus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsprint\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tt\u00f5stmine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tm\u00e4esuusatamine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tjudo\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>KIB ravi<\/strong> (Astma lapseeas, Eesti ravijuhis 2009)\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tKoormus-indutseeritud astma, millega ei kaasne teisi astma ilminguid, on tavaliselt kontrollitav inhaleeritavate l\u00fchitoimeliste \u03b22-agonistidega, mida manustatakse 10-15 minutit enne treeningut;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKoos teiste astma s\u00fcmptomitega esinevat koormus-indutseeritud astmat saab k\u00f5ige paremini kontrollida kas ainult inhaleeritavate gl\u00fckokortikoididega (IKS) v\u00f5i IKS-de ja pikatoimeliste bronhil\u00f5\u00f5gastite kombinatsiooniga;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKoormus-indutseeritud astma puhul v\u00f5ivad IKS-dele alternatiivseks v\u00f5imaluseks olla leukotrieeni retseptorite antagonistid (LTRA)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKui IKS-dega ei ole t\u00e4ielikku kontrolli v\u00f5imalik saavutada, lisada:\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n<li>\n\t\t\t\tinhaleeritavad l\u00fchitoimelised \u03b22-agonistid, mida manustatakse enne treeningut\n\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\tLTRA lisaks IKS-dele\n\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\tinhaleeritavad PTBA-d lisaks IKS-dele\n\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>NB! V\u00f5istlussportlastel on astma ravimisel vaja j\u00e4rgida antidopingu regulatsioone! \u2013 <\/strong><a href=\"https:\/\/www.antidoping.ee\/ravimid\/index.php?sid=712c810951944565edf30961f3e2fad6\">https:\/\/<\/a><a data-url=\"https:\/\/www.antidoping.ee\/ravimid\/index.php?sid=712c810951944565edf30961f3e2fad6\" href=\"https:\/\/www.antidoping.ee\/ravimid\/index.php?sid=712c810951944565edf30961f3e2fad6\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">www.antidoping.ee\/ravimid\/index.php?sid=712c810951944565edf30961f3e2fad6<\/a>\n<\/p>\n<h3>\n\t\u03b22-AGONISTID \u2013 WADA rahvusvaheline standard (2020)<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tS.3. Keelatud on k\u00f5ik selektiivsed ja mitteselektiivsed \u03b22-agonistid, sealhulgas k\u00f5ik optilised isomeerid.\n<\/p>\n<p>\n\tV\u00e4lja arvatud:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tinhaleeritav salbutamool: maksimaalselt 1600 mikrogrammi 24 tunni jooksul jagatud annustena, mitte \u00fcle 800 mikrogrammi 12 tunni jooksul alates \u00fcksk\u00f5ik millisest annusest;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tinhaleeritav formoterool: maksimaalne annus 54 mikrogrammi 24 tunni jooksul;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tinhaleeritav salmeterool: maksimaalselt 200 mikrogrammi 24 tunni jooksul.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tSalbutamooli kontsentratsiooni uriinis \u00fcle 1000 ng\/ml v\u00f5i formoterooli kontsentratsiooni uriinis \u00fcle 40 ng\/ml ei loeta aine etten\u00e4htud raviotstarbeliseks kasutuseks ja seda k\u00e4sitletakse halva anal\u00fc\u00fctilise leiuna (AAF), v\u00e4lja arvatud juhul, kui sportlane t\u00f5endab kontrollitud farmakokineetilise uuringu kaudu, et normist k\u00f5rvalekalduv tulemus oli tingitud inhaleeritava raviotstarbelise annuse kasutamisest \u00fclaltoodud maksimumv\u00e4\u00e4rtuste piires.\n<\/p>\n<p>\n\t\u03b22-agonistidega seotud problemaatika: kui kasutada terapeutilistest annustes, siis ergogeenset efekti ei ole, kuna puudub s\u00fcsteemne toime.\n<\/p>\n<p>\n\tSuukaudsel kasutamisel (klenbuterool): esineb ergogeenne ja anaboolne toime (lihasj\u00f5ud \u2191, paraneb anaeroobne suutlikkus).\n<\/p>\n<p>\n\tKui osa inhaleeritavast \u03b22-agonistist neelatakse alla \u2192 s\u00fcsteemne toime.\n<\/p>\n<h3>\n\tGL\u00dcKOKORTIKOSTEROIDID \u2013 WADA rahvusvaheline standard (2019)<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tS.9. Keelatud on k\u00f5ik gl\u00fckokortikosteroidid, mida manustatakse\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tsuukaudselt,\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tveeni v\u00f5i\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlihasesiseselt v\u00f5i\n\t<\/li>\n<li>\n\t\trektaalselt.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKommentaar: inhaleeritavad gl\u00fckokortikosteroidid on seega lubatud.\n<\/p>\n<h3>\n\tKoormusindutseeritud lar\u00fcngeaalne obstruktsioon \u2013 <em>exercise induced laryngeal obstruction<\/em> \u2013 EILO<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tK\u00f5ri on \u00fclemiste hingamisteede kitsaim koht ning selles piirkonnas esineb kalduvus \u00f5hu liikumise obstruktsiooniks koormusel. EILO esinemisel on alati vajalik diferentsiaaldiagnostika koormusindutseeritud bronhokonstriktsioonist (joonis 15).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"619\" height=\"385\" class=\"alignnone wp-image-95\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.42.35.png\" title=\"screenshot_2021-02-19_at_13.42.35.png\" alt=\"Joonis 13\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.42.35.png 619w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-19_at_13.42.35-300x187.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 619px) 100vw, 619px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Joonis 15. Koormusindutseeritud k\u00f5riobstruktsiooni (EILO) ja \u2013 bronhokonstriktsiooni (KIB) erisustamine\u00a0(<em>R\u00f8ksund, Heimdal, Clemm, Volls\u00e6ter, Halvorsen, Paed Resp Rev 2016<\/em>).<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Terminoloogia exercise induced asthma (EIA) \u2013 astmaga patsientidel on kehaline koormus \u00fcks paljudest faktoritest, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada hingamisraskusi. exercise-induced bronchoconstriction (EIB) -&gt; puhkeolekus astma s\u00fcmptomeid ei esine, kuid koormusel tekib bronhokonstriktsioon \u2013 koormusindutseeritud bronhokonstriktsioon (KIB) Astma on heterogeenne haigus, mida &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":172,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}