{"id":36,"date":"2024-04-04T06:59:27","date_gmt":"2024-04-04T03:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/uletreening-ut\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:55","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:55","slug":"uletreening-ut","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/uletreening-ut\/","title":{"rendered":"\u00dcletreening (\u00dcT)"},"content":{"rendered":"

\n\tSportlastel esineb sageli v\u00e4simust (\u00fclev\u00e4simust) ja sooritusv\u00f5ime ajutist langust, mis on treeningprotsessi normaalne tulemus. \u00dcletreeningu s\u00fcndroomi kui sellise diagnoosimine on v\u00e4ga komplitseeritud \u2013 selles valdkonnas teadusuuringud j\u00e4tkuvad ja need k\u00e4sitlevad \u00dcT patof\u00fcsioloogiat, \u00dcT hindamise markereid, ennetust ja ravi.\n<\/p>\n

\n\tM\u00f5isted
\n<\/h3>\n

\n\t\u00dclev\u00e4simus<\/strong> (ingl k. overreaching<\/em>) \u2013 on l\u00fchiajaline t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus peale tugevaid treeninguid, kestab tavaliselt 1-2 n\u00e4dalat. On planeeritud tegevus.\n<\/p>\n

\n\t\u00dcletreening<\/strong> (ingl k. overtraining<\/em>) on protsess, mis viib \u00fcletreeningu s\u00fcndroomini \u2013 pikaajaline spordiala-spetsiifilise t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus (tavaliselt kestab \u00fcle 2 n\u00e4dala). \u00dcT s\u00fcndroomiga kaasnevad meeleolu muutused, motivatsiooni langus, uneh\u00e4ired, v\u00e4ljendunud vegetatiiv-somaatilised h\u00e4ired, \u00fclekoormusvigastused ja immuunfunktsiooni langus. \u00dcT s\u00fcndroom esineb pikaajalise tugeva treeningute\/v\u00f5istluste perioodi tulemusena, kui taastumine on ebapiisav.\n<\/p>\n

\n\tVeel inglisekeelseid s\u00fcnon\u00fc\u00fcme: Overwork,\u00a0Staleness,\u00a0Overstrain,\u00a0Chronic fatigue,\u00a0Overfatigue,\u00a0Burnout.<\/em>\n<\/p>\n

\n\t\u00dcT-t esineb kirjanduse andmetel 5-15%-l tippsportlastest. Antud s\u00fcndroomi on kirjeldatud 2\/3-l\u00a0 pikamaajooksjatest kogu nende sportliku karj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ltel, kuid \u00dcT s\u00fcndroomi v\u00f5ib esineda ka harrastussportlastel. \u00dcletreeningu probleem noortespordis ei ole samuti v\u00e4ga haruldane n\u00e4htus, seet\u00f5ttu soovitatakse lastel\/noorukitel treeningkoormusi mitte suuremas mahus kui 20 tundi n\u00e4dalas.\n<\/p>\n

\n\tNB! \u00dcT tegelikku esinemissagedust on v\u00e4ga raske hinnata tulenevalt diagnoosimise selgete kriteeriumite puudumisest.<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tErinevad h\u00fcpoteesid \u00dcT tekkimisel
\n<\/h3>\n
    \n
  • \n\t\tGl\u00fckogeenivarude kurnatus (perifeerne v\u00e4simus gl\u00fckogeenivarude pikaajalisest kurnatusest tugevate treeningkoormuste tagaj\u00e4rjel).\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tTsentraalne v\u00e4simus. Suurte treeningkoormuste tagaj\u00e4rjel tekkiv hargnenud ahelaga aminohapete (BCAA) ja tr\u00fcptofaani suhte suurenemine, millega kaasneb tr\u00fcptofaani transport tsentraalsesse n\u00e4rvis\u00fcsteemi. Tr\u00fcptofaan on prekursor serotoniinile, mis p\u00f5hjustab tsentraalse v\u00e4simuse.\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tAutonoomse n\u00e4rvis\u00fcsteemi d\u00fcsbalanss. Stressi tagaj\u00e4rjel tekkiv s\u00fcmpaatilise NS-i aktiivsuse t\u00f5us. Kaasneb k\u00f5rgenenud katehoolamiinide tase.\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tGlutamiini h\u00fcpotees. \u00dclem\u00e4\u00e4rased treeningud viivad glutamiini defitsiidini (selle produktsioon lihastes v\u00e4heneb). Glutamiini defitsiit on seotud langenud immuunfunktsiooniga.\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tTs\u00fctokiinide h\u00fcpotees. Kudede lokaalne kahjustus ja mittet\u00e4ielik taastumine viivad s\u00fcsteemsele p\u00f5letikulisele seisundile, on t\u00f5usnud proinflammatoorsed markerid \u2013 IL- 1\u03b2, TNF-alfa, IL-6. Antud ts\u00fctokiinid p\u00f5hjustavad tsentraalset v\u00e4simust.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t\u00dcletreeningu kategooriad:\n<\/p>\n

      \n
    • \n\t\tS\u00fcmpaatilist t\u00fc\u00fcpi \u00fcletreening. T\u00f5en\u00e4oliselt on antud t\u00fc\u00fcpi \u00dcT iseloomulik \u00fcletreeningu s\u00fcndroomi algsele faasile. Iseloomulik, et koormustele reageerimine on v\u00e4ga h\u00fcperreaktiivne. Kaasneb SLS kiirenemine, verer\u00f5hu k\u00f5rgenemine, rasvavaba massi langus, \u00e4rritatavuse t\u00f5us, uneh\u00e4ired, isu langus jne.\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tParas\u00fcmpaatilist t\u00fc\u00fcpi \u00fcletreening. On iseloomulik \u00dcT kroonilisele faasile. Iseloomulik on madal SLS ja verer\u00f5hk, uneh\u00e4ired, meeleolu langus jne.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

      \n\t\u00dcletreeningu p\u00f5hjused:\n<\/p>\n

        \n
      • \n\t\t\u00dclem\u00e4\u00e4rane j\u00f5utreening\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tSuuremahuline monotoonne treening\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t\u00dche treeningsessiooni kestus >3 tunni\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tTreeningkoormuste mahu t\u00f5stmine >30% iga n\u00e4dal\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tPuhkep\u00e4evade v\u00e4hesus\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tPeriodiseerimise printsiibi eiramine\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\tKaasuvate teguritena tulevad arvesse:\n<\/p>\n

          \n
        • \n\t\tK\u00f5rgm\u00e4estik (eriti v\u00e4ljaravimata haiguste korral)\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tKuum kliima\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tAjav\u00f6\u00f6ndi muutused\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tToitumise probleemid (madal \u00fcldkaloraa\u017e, s\u00fcsivesikute madal osakaal)\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tSuur \u00f5ppe-, t\u00f6\u00f6koormus, sellega seonduv stress jt.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

          \n\tK\u00f5ige esmane \u00fcletreeningu korral on t\u00f6\u00f6v\u00f5ime testi soorituse langus. Endokriinsete markerite muutuste diagnoosimine eeldab nende monitoorimist pikema aja v\u00e4ltel ning nende muutused v\u00f5ivad hilineda.\n<\/p>\n

          \n\t\u00dcletreeningu markerid:\n<\/p>\n

            \n
          • \n\t\tp\u00f5letikumarkerite t\u00f5us (ts\u00fctokiinid);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tmitokondrite oks\u00fcdatiivse mahtuvuse langus (v\u00e4simus, lihast\u00f6\u00f6 \u00f6konoomsuse langus jt);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\treaktsiooniaja pikenemine;\n\t<\/li>\n
          • \n\t\th\u00e4iritud kardiovaskulaarse s\u00fcsteemi autonoomse regulatsiooni aktiivsus (SLS ja verer\u00f5hu variaabelsuse langus, paras\u00fcmpaatilise NS-i inhibeerumine, s\u00fcmpaatilise NS-i aktivatsioon);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\th\u00fcpotalamo-h\u00fcpof\u00fcseaalse trakti d\u00fcsfunktsioon;\n\t<\/li>\n
          • \n\t\toks\u00fcdatiivse stressi markerite t\u00f5us (isoprostaanid, valgu karbon\u00fc\u00fclid jt);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tvere viskoossuse t\u00f5us (madal ferritiini ja Zn tase seerumis jt);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tinsuliini-sarnaste kasvufaktorite siduva proteiini (IGFBP) langus;\n\t<\/li>\n
          • \n\t\traskustunne jalgades (seotud vere viskoossuse t\u00f5usuga ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctide h\u00fcperagregatsiooniga);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tkerge raua puudus ilma aneemiata (n\u00e4itajaks seerumi transferriini lahustuvate retseptorite hulga t\u00f5us);\n\t<\/li>\n
          • \n\t\timmunglobuliinide IgA ja IgM taseme langus s\u00fcljes, \u00fclemiste hingamisteede infektsioonidesse haigestumise risk t\u00f5useb.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

            \n\tNB! \u00dcT diagnoosimiseks ei ole kindlaid \u00fcheseid kriteeriume markerite osas!<\/strong>\n<\/p>\n

            \n\t\"Raamat\"\u00dcletreeningu k\u00e4sitlus\n<\/p>\n

              \n
            • \n\t\tPuhkus (v\u00e4hemalt 2-4 n\u00e4dalat), vajadusel pikem periood\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tKaasuvate stressorite v\u00e4ltimine, piisav uneaeg jne\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tS\u00f6\u00f6mise korrigeerimine (piisav \u00fcldkaloraa\u017e, s\u00fcsivesikute osakaal men\u00fc\u00fcs)\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tPs\u00fchhoteraapia\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

              \n\tOluline on \u00fcletreeningu ennetamine. Siinjuures peetakse oluliseks treeningprotsessi monitooringut.\n<\/p>\n

              \n\tSoovitused \u00fcletreeningu ennetamiseks:\n<\/p>\n

                \n
              • \n\t\tOluline tagada k\u00fcllaldane puhkus<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tHoiduda pikaajalistest ning sagedastest k\u00f5rge intensiivsusega treeningute perioodidest<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tEttevaatust maksimaalsete raskustega j\u00f5uharjutustega <\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tHoiduda \u00fcleliigsest ekstsentrilise iseloomuga harjutuste tegemisest<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tTreeningute periodiseerimine, suurem variatiivsus, treeningute individualiseerimine<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                Sportlastel esineb sageli v\u00e4simust (\u00fclev\u00e4simust) ja sooritusv\u00f5ime ajutist langust, mis on treeningprotsessi normaalne tulemus. \u00dcletreeningu s\u00fcndroomi kui sellise diagnoosimine on v\u00e4ga komplitseeritud \u2013 selles valdkonnas teadusuuringud j\u00e4tkuvad ja need k\u00e4sitlevad \u00dcT patof\u00fcsioloogiat, \u00dcT hindamise markereid, ennetust ja ravi. M\u00f5isted \u00dclev\u00e4simus …<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":174,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}