{"id":35,"date":"2024-04-04T06:59:27","date_gmt":"2024-04-04T03:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/maestikuhaigus\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:55","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:55","slug":"maestikuhaigus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/maestikuhaigus\/","title":{"rendered":"M\u00e4estikuhaigus"},"content":{"rendered":"<p>\n\tM\u00e4estikutreening on \u00fcks oluline osa sportlaste ettevalmistusel (eesk\u00e4tt vastupidavusaladel). P\u00e4rast m\u00e4estikulaagrit saavutatakse parimad tulemused meretasapinnaga reaklimatiseerumisel, so keskmiselt 18-22. p\u00e4eval p\u00e4rast m\u00e4estikus viibimist.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tAtmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hk merepinnal on 760 mmHg, kuid k\u00f5rguse t\u00f5ustes see v\u00e4heneb (2000 m k\u00f5rgusel vastavalt 600 mmHg). Samal ajal langeb ka hapniku osar\u00f5hk (meretasapinnal on see 159 mmHg, 2000 m k\u00f5rgusel vastavalt 125 mmHg). M\u00e4estikutingimustes lisandub ka kuiv \u00f5hk, mida tuleb hoolikalt silmas pidada adekvaatse vedelikure\u017eiimi tagamisel.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>M\u00e4estikuhaigus<\/strong> on patoloogiline seisund, mis on p\u00f5hjustatud O<sub>2<\/sub> osar\u00f5hu langusest \u00f5hus ning mis viib organismi O<sub>2<\/sub>-vaeguseni e h\u00fcpoksiani. H\u00fcpoksia tingimustes tekivad organismis mitmed kohanemisreaktsioonid: suureneb kopsude ventilatsioon, toimuvad s\u00fcdame minutimahu muutused, er\u00fctropoeesi intensiivistumine jne. Vastavate muutuse toimumiseks on vaja aklimatiseerumist. M\u00e4estikutingimustes kehaline t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja maksimaalne hapnikutarbimise v\u00f5ime v\u00e4heneb. Kirjanduse andmetel v\u00e4heneb maksimaalne hapnikutarbimise v\u00f5ime keskmiselt 10% iga 1000 m kohta (\u00fcle 1500 m k\u00f5rgusel merepinnast).\n<\/p>\n<p>\n\tProbleemid:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tAklimatiseerumine on indiviiditi v\u00e4ga erinev (kirjanduse andmetel 1\/3-l sportlastest aklimatiseerumine puudulik)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tAklimatiseerumise perioodil treeningu kvaliteet langeb, tehniline sooritus kannatab\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tM\u00e4estikutreening on kulukas \u2013 s\u00f5idukulud, majutus, raja (gletcheri) tasu jne.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00dclem\u00e4\u00e4rased ja forsseeritud kehalised koormused m\u00e4estikutingimustes v\u00f5ivad p\u00f5hjustada \u00e4gedat v\u00f5i kroonilist maestikuhaigust.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00c4ge maestikuhaigus (\u00c4MH) <\/strong>tekib juhul, kui ilma aklimatiseerumiseta t\u00f5ustakse kiiresti merepinnast k\u00f5rgemale (\u00fcle 2000 m merepinnast) ning organism ei suuda h\u00fcpoksiaga kohaneda. Kasutusel on\u00a0 spetsiaalsed \u00c4MH hindamise skaalad (LLS,\u00a0 <em>Lake Louise Acute Mountain Sickness Scoring System<\/em>). \u00c4geda maestikuhaiguse korral on juhtivaks s\u00fcmptomiks peavalu ning lisaks peab olema veel \u00fcks s\u00fcmptom j\u00e4rgnevatest:\u00a0 iiveldus\/oksendamine, tugev v\u00e4simus, unisus, segasus. S\u00fcmptomid taanduvad reeglina 24-48 tunni jooksul, kui m\u00e4kket\u00f5us peatatakse. Ekstreemsematel juhtudel v\u00f5ib tekkida kopsuturse (iseloomulik kuiv k\u00f6ha, hingamisraskus jms) v\u00f5i ajuturse (teadvuse h\u00e4gunemine, ataksia, teadvusetus jms). Kopsuturse on \u00c4MH korral peamiseks surma p\u00f5hjuseks. Diferentsiaaldiagnostiliselt omavad t\u00e4hendust deh\u00fcdratsioon, h\u00fcpotermia ja \u00e4ge viirusinfektsioon.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Krooniline maestikuhaigus<\/strong> tekib kestvamal viibimisel m\u00e4estikutingimustes ning seda v\u00f5ivad soodustada tugevad kehalised koormused. S\u00fcmptomid: t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus, peavalud, apaatia, uneh\u00e4ired\u00a0 jms. S\u00fcmptomaatika v\u00f5ib sarnaneda \u00fcletreeningu s\u00fcndroomi puhul esinevate s\u00fcmptomitega.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00c4MH ravi:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tK\u00f5rgemale liikumise peatamine, puhkus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKui 12 tunni jooksul seisund ei parane \u2192 liikumine madalamale (tavaliselt 300-1000 m merepinnast piisav), acetazolamide\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tH\u00fcperbaariline gaasisegu, O<sub>2<\/sub>-ravi\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tIbuprofeen\/aspiriin peavalu korral\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tProchlorperazine oksendamise\/iivelduse korral\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKui on tekkinud ajuturse v\u00f5i kopsuturse \u2192 vajalik kiire m\u00e4estikust lahkumine, ajuturse korral dexametazone, kopsuturse korral nifedipiin; O<sub>2<\/sub>-ravi, diureetikumid\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tKroonilise maestikuhaiguse korral on vajalik m\u00e4estikust lahkumine ja puhkus.\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00e4etikuhaiguse ennetamine: individualiseeritud aklimatiseerumisprogramm, adekvaatne vedeliku tarbimise re\u017eiim, respiratoorsete viirushaiguste ennetamine jms. Mitte kasutada alkoholi ja sedatiivseid vahendeid, vajadusel acetazolamide. Kui \u00c4MH LLS skoor on \u00fcle 3 \u2192 mitte liikuda k\u00f5rgemale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00e4estikutreening on \u00fcks oluline osa sportlaste ettevalmistusel (eesk\u00e4tt vastupidavusaladel). P\u00e4rast m\u00e4estikulaagrit saavutatakse parimad tulemused meretasapinnaga reaklimatiseerumisel, so keskmiselt 18-22. p\u00e4eval p\u00e4rast m\u00e4estikus viibimist.\u00a0 Atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hk merepinnal on 760 mmHg, kuid k\u00f5rguse t\u00f5ustes see v\u00e4heneb (2000 m k\u00f5rgusel vastavalt 600 mmHg). &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":175,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}