{"id":33,"date":"2024-04-04T06:59:27","date_gmt":"2024-04-04T03:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/hupertermia\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:55","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:55","slug":"hupertermia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/hupertermia\/","title":{"rendered":"H\u00fcpertermia"},"content":{"rendered":"<p>\n\tIngl k. <em>exertional hypertermia, exertional heatstroke (EHS), exertional heat exhaustion, exertional heat cramps.<\/em>\n<\/p>\n<p>\n\tTermoregulatsioon (joonis 9) s\u00f5ltub:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00f5hu t\u00b0-st\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00f5huniiskusest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00f5hu liikumise kiirusest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttreenitusseisundist\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tterviseh\u00e4iretest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tgeneetilisest taustast\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkehakaalu kiirest langetamisest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkehaehitusest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\triietusest jne\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"610\" height=\"477\" class=\"alignnone wp-image-86\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-26_at_08.30.00.png\" title=\"screenshot_2021-02-26_at_08.30.00.png\" alt=\"Joonis 9\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-26_at_08.30.00.png 610w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-26_at_08.30.00-300x235.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 610px) 100vw, 610px\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<strong>Joonis 9. Termoregulatsioon.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKehalisel koormusel v\u00f5ib organismi soojusproduktsioon \u00fcletada puhkeoleku taseme 15-20 korda. K\u00f5rge v\u00e4liskeskkonna t\u00b0 ja veepuuduse koosm\u00f5jul v\u00f5ib tekkida hupertermia seisund.\n<\/p>\n<p>\n\tSoodustavad tegurid on: k\u00f5rge \u00f5huniiskus, tuulevaikus, k\u00f5rge p\u00e4ikesekiirguse tase, kaasuvad haigused (palavikuga kulgevad haigused, k\u00f5hulahtisus), vale riietus, puudulik aklimatiseerumine, deh\u00fcdratsioon.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>H\u00fcpovoleemiline \u0161okk:<\/strong> tugev janutunne, suukuivus, peavalu, kiire pulss, n\u00f5rkus, lihaskrambid, tugev higistamine, kahvatu nahk, keha tuuma temperatuur &lt;40\u00b0.\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00f5rge \u00f5huniiskuse korral on higi aurustumine raskendatud, tekib <strong>kuumarabandus<\/strong> \u2013 \u00a0s\u00fcmptomid (vt h\u00fcpovoleemiline \u0161okk), kuid nahk on punetav, kuiv, keha tuuma temperatuur &gt;40\u00b0.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>P\u00e4ikesepiste<\/strong> (<em>heliosis<\/em>) tekib katmata pea \u00fclekuumenemisest intensiivse p\u00e4ikesekiirguse toimel. Tekib aju h\u00fcpereemia, ajuturse, t\u00e4ppverevalumid. Juhtivad on KNS-i kahjustuse tunnused: tugev peavalu, iiveldamine, virvendus silmade ees, teadvuse kadu.\n<\/p>\n<p>\n\tEsmaabi hupertermia korral: sportlane jahedasse kohta, k\u00fclmad m\u00e4hised, j\u00e4\u00e4kotid jne. Taastada organismi vedelikukadu.\n<\/p>\n<p>\n\tH\u00fcpertermia ennetamine: oluline aklimatiseerumine, vastav riietus, k\u00fcllaldane\/adekvaatne joogire\u017eiim v\u00f5istluse eelselt ja selle ajal jne.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>NB! H\u00fcpertermia risk on eriti suur lastel (suurem keha pindala kg kehamassi kohta, ebak\u00fcpsed termoregulatsiooni mehhanismid).<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKehalise t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus kuumas keskkonnas on tingitud:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tdeh\u00fcdratsioonist (organismi deh\u00fcdreerumine vee mittek\u00fcllaldase saamise v\u00f5i liigse kaotuse tagaj\u00e4rjel)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkardiovaskulaarse s\u00fcsteemi funktsiooni langusest\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thupertermiast\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>NB! K\u00f5ige suurem probleem kehalisel pingutusel \u2013 soojuse \u00e4raandmine.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tKuumas kliimas kehalise t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks on v\u00e4ga oluline:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tpiisav vedelikutarbimine \u00a0(deh\u00fcdratsiooni tekkimise v\u00e4ltimiseks);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00fcsivesikute piisav tarbimine \u00a0(s\u00fcsivesikute oks\u00fcdatsioon on kiirenenud, rasvhapete \u00e4rakasutamine on \u00a0aeglustunud).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<strong>Tabel 18. Praktikas kasutatav kuumaindeksi tabel.<\/strong>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"627\" height=\"466\" class=\"alignnone wp-image-85\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_09.43.15.png\" title=\"screenshot_2021-02-12_at_09.43.15.png\" alt=\"Tabel 14\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_09.43.15.png 627w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/469\/screenshot_2021-02-12_at_09.43.15-300x223.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 627px) 100vw, 627px\">\n<\/p>\n<p>\n\tPraktilised soovitused kuumas keskkonnas treenimiseks:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tmagada ja puhata jahedates ruumides\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttreenimine p\u00e4ikesevarjulistes kohtades\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkerge, avar, hele riietus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thele peakate\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkaitsefaktoriga p\u00e4ikesekreemid\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvedeliku tarbimine! (vedelikuvajadus suurenenud)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkofeiini sisaldavate jookide v\u00e4hendamine (kofeiin diureetilise toimega)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tj\u00e4lgida kehakaalu, uriini v\u00e4rvust\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttoitumine:\u00a0 s\u00fcsivesikuterikas nn vahemeredieet (palju juur- ja puuvilja)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttoitumine sagedasti ja v\u00e4ikeste portsjonitena\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkuumuse taluvus on v\u00e4ga individuaalne!\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tOptimaalne aklimatiseerumine toimub keskmiselt 8-14 p\u00e4evaga.\n<\/p>\n<h3>\n\t<span style=\"color:#a52a2a\">Vedeliku tarbimine spordis<\/span><br>\n<\/h3>\n<p>\n\t<strong>Tabel 19. Inimese veebilanss puhkeolekus.<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" border=\"1\" cellpadding=\"1\" cellspacing=\"1\" style=\"width: 500px\">\n<tbody>\n<tr>\n<td colspan=\"2\" rowspan=\"1\" style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>SAAMINE<\/strong>\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td colspan=\"2\" rowspan=\"1\" style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t<strong>ERITUMINE<\/strong>\u00a0\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tjoogiga\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,7-1,7 l\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\turiiniga\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,7-1,7 l\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\ttoiduga\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,8 l\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tnaha kaudu\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,6 l\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\tmetaboolne vesi\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,4 l\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tv\u00e4ljaheitega\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,2 l\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td colspan=\"2\" rowspan=\"1\">\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\tkopsudest\n\t\t\t<\/td>\n<td>\n\t\t\t\t0,4 l\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Keskmise kehalise aktiivsusega isiku veevajadus on keskmiselt 1ml\/1kcal kohta. Kuumas keskkonnas vedelikuvajadus suureneb oluliselt. Soovitav on vedelikukadu mitte \u00fcle 2%.<\/p>\n<p>\n\tKeskmise kehalise aktiivsusega isiku veevajadus on keskmiselt 1ml\/1kcal kohta. Kuumas keskkonnas suureneb vedelikuvajadus oluliselt. Soovitav on vedelikukadu mitte \u00fcle 2% kehamassist. Peale koormust tuleb iga kaotatud kg kehamassi kohta tarbida vedelikku 1,5 liitrit.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Tabel 20. Vedelikuvaeguse tunnused.<\/strong>\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" border=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>Kehamassi langus (%)<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>S\u00fcmptomid<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t1-5%\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tJanu, iiveldus, n\u00f5rkus, vere(plasma)mahu langus, SLS kiirenemine, krambid, keha t\u00b0 t\u00f5us\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t6-10%\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tPeavalu, hingeldus, k\u00f5neh\u00e4ired, sinakad huuled\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t&gt;11%\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tKrambid, kuulmis- ja n\u00e4gemish\u00e4ired, segasus, uriinipeetus jne -&gt; eluohtlik seisund\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h3>\n\tHigistamine<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tSportlane kaotab 1 l higiga keskmiselt:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t2-3 g NaCl\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t300 mg K\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t40 mg Mg\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t20-30 mg C vit\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttsink, raud, mangaan, vask\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6v\u00f5ime languse otseseks p\u00f5hjuseks on veekaotus, v\u00f5ib lisanduda Na vaeguse negatiivne efekt.\n<\/p>\n<h3>\n\tDeh\u00fcdratsioon<br>\n<\/h3>\n<ul>\n<li>\n\t\tvereplasma maht v\u00e4heneb\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00fcdame l\u00f6\u00f6gimaht langeb m\u00e4rgatavalt (s\u00fcdame minutimahu s\u00e4ilitamiseks t\u00f5useb kompensatoorselt SLS)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tosmootne r\u00f5hk kudedes suureneb, elektrol\u00fc\u00fctide kontsentratsioon suureneb\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttermoregulatsiooni h\u00e4irumine \u2013 vere \u00fcmberpaiknemine lihastest nahka, nahaalusesse koesse\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlihastes verevarustuse v\u00e4henemine, atsidoosi teke\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tlimiteeritud O<sub>2<\/sub>-transport\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tt\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tPeamised riskitegurid deh\u00fcdratsiooni tekkimiseks:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tOksendamine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tK\u00f5hulahtisus\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPalavikuga kulgevad haigused\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEbaadekvaatne vedelikutarbimine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSuurenenud higistamise m\u00e4\u00e4r (saun jms)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tLahtistite kasutamine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tDiureetikumide kasutamine\u00a0 (ka diureetilise toimega ainete, n\u00e4it kofeiini kasutamine)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ingl k. exertional hypertermia, exertional heatstroke (EHS), exertional heat exhaustion, exertional heat cramps. Termoregulatsioon (joonis 9) s\u00f5ltub: \u00f5hu t\u00b0-st \u00f5huniiskusest \u00f5hu liikumise kiirusest treenitusseisundist terviseh\u00e4iretest geneetilisest taustast kehakaalu kiirest langetamisest kehaehitusest riietusest jne Joonis 9. Termoregulatsioon. Kehalisel koormusel v\u00f5ib organismi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":177,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/177"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}