{"id":31,"date":"2024-04-04T06:59:27","date_gmt":"2024-04-04T03:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/aju-vereringe-haired-sunkoobid\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:55","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:55","slug":"aju-vereringe-haired-sunkoobid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/aju-vereringe-haired-sunkoobid\/","title":{"rendered":"Aju vereringe h\u00e4ired, s\u00fcnkoobid"},"content":{"rendered":"<p>\n\tS\u00fcnkoop on \u00e4kki tekkiv l\u00fchiajaline teadvusekadu, millele ei eelne peaaju traumat. S\u00fcnkoop tekib sekundaarselt aju verevarustuse h\u00e4irumise v\u00f5i metaboolsete h\u00e4irete t\u00f5ttu (hupoglukeemia, h\u00fcpokseemia jt).\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>I Reflektoorne s\u00fcnkoop (vasovagaalne, olustikuline jt)<\/strong><br>\n<\/h3>\n<p>\n\tVallandavaks teguriks on emotsionaalne stress, valu, verekaotus, k\u00f6ha, aevastamine, defekatsioon, urineerimine, f\u00fc\u00fcsiline pingutus, mehhaaniline manipulatsioon karotiidsiinusel jms.\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>II Ortostaatilisest h\u00fcpotensioonist p\u00f5hjustatud s\u00fcnkoop e ortostaatiline kollaps<\/strong><br>\n<\/h3>\n<p>\n\tOn p\u00fcstiasendis tekkiv ajuverevarustuse v\u00e4henemisest tingitud m\u00f6\u00f6duv teadvusetus. Tekib perifeerse vereringe regulatsioonih\u00e4ire \u2192\u00a0perifeersed veresooned laienevad \u2192 v\u00e4heneb venoosne naas s\u00fcdamesse \u2192 v\u00e4heneb s\u00fcdame minutimaht \u2192 v\u00e4heneb aju oks\u00fcgenisatsioon.\n<\/p>\n<p>\n\tOrtostaatiline h\u00fcpotensioon ja kollaps v\u00f5ib sageli tekkida d\u00fcnaamilise lihast\u00f6\u00f6 j\u00e4rsul l\u00f5petamisel p\u00fcstiasendis, raskuste t\u00f5stmise j\u00e4rgselt jne.\n<\/p>\n<p>\n\tOrtostaatiline kollaps v\u00f5ib veel olla seotud ravimite, alkoholi kasutamisega, sekundaarse veresoonte autonoomse regulatsioonih\u00e4irena diabeedi, ureemia jm haiguslike seisundite korral.\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>III Kardiovaskulaarne s\u00fcnkoop<\/strong><br>\n<\/h3>\n<ul>\n<li>\n\t\tBrad\u00fckardia (siinuss\u00f5lme d\u00fcsfunktsioon, atrioventrikulaarne \u00fclejuhteh\u00e4ire)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTahh\u00fckardia,\u00a0(supraventrikulaarne, ventrikulaarne)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tS\u00fcdamehaigused (klapirikked, \u00e4ge m\u00fcokardi isheemia, h\u00fcpertroofiline kardiom\u00fcopaatia, kopsuarteri trombemboolia, aordi stenoos, mitraalklapi prolaps, koronaararterite anomaaliad, ar\u00fctmogeenne parema vatsakese kardiom\u00fcopaatia, m\u00fcokardiit, pikenenud QT s\u00fcndroom jt).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>S\u00fcnkoopide korral on oluline koguda anamnees, hinnata kliinilist seisundit, m\u00f5\u00f5ta verer\u00f5hku ja registreerida EKG. Kardiaalse s\u00fcnkoobi kahtlusel on vajalik teha s\u00fcdame ehhokardiograafia, EKG 24-tunni monitooring. \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00fcnkoop on \u00e4kki tekkiv l\u00fchiajaline teadvusekadu, millele ei eelne peaaju traumat. S\u00fcnkoop tekib sekundaarselt aju verevarustuse h\u00e4irumise v\u00f5i metaboolsete h\u00e4irete t\u00f5ttu (hupoglukeemia, h\u00fcpokseemia jt). I Reflektoorne s\u00fcnkoop (vasovagaalne, olustikuline jt) Vallandavaks teguriks on emotsionaalne stress, valu, verekaotus, k\u00f6ha, aevastamine, defekatsioon, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":179,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}