{"id":21,"date":"2024-04-04T06:59:26","date_gmt":"2024-04-04T03:59:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/kehaline-aktiivsus-ja-kroonilised-haigused\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"kehaline-aktiivsus-ja-kroonilised-haigused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/kehaline-aktiivsus-ja-kroonilised-haigused\/","title":{"rendered":"Kehaline aktiivsus ja kroonilised haigused"},"content":{"rendered":"

\n\tViimastel aastak\u00fcmnetel on drastiliselt suurenenud s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorite (rasvumine, h\u00fcpertoonia, d\u00fcslipideemia, diabeet) ning muude krooniliste haiguste (n\u00e4iteks astma) sagedus nii noortel kui ka t\u00e4iskasvanutel. Tuleb arvestada, et paljudel sportlastel vanuses >35 eluaasta v\u00f5ivad esineda eelpoolnimetatud riskifaktorid ja kroonilised haigused. Euroopa Kardioloogia Seltsi hiljuti avaldatud juhised k\u00e4sitlevad liikumisaktiivsuse soovitusi nii s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riskifaktoritega isikutel kui ka erinevate s\u00fcdamehaiguste korral \u2013 2020 ESC Guidelines on Sports Cardiology and Exercise in Patients with Cardiovascular Disease ESC Clinical Practice Guidelines: <\/i><\/span><\/span>https:\/\/www.escardio.org\/Guidelines\/Clinical-Practice-Guidelines\/sports-cardiology-and-exercise-in-patients-with-cardiovascular-disease<\/span><\/span><\/a>.\u00a0<\/span><\/span>Liikumissoovitusi erinevate haigusseisundite puhul kajastab Rootsis koostatud ja kasutatav kogumik Physical activity in the prevention and treatment of disease<\/i>:\u00a0 http:\/\/www.fyss.se\/wp-content\/uploads\/2018\/01\/fyss_2010_english.pdf.<\/a>\n<\/p>\n

\n\t\u00dclekaal\/rasvumine ja sportimine<\/span>
\n<\/h3>\n
    \n
  • \n\t\tAmeerika \u00dchendriikides on 32% meestest ja 36% naistest rasvunud (National Health and Nutrition Examination Survey \u2013 NHANES, 2007-2008).<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tRasvumine suurendab haigestumust j\u00e4rgmistesse haigustesse: h\u00fcpertensioon, 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet, s\u00fcdame-veresoonkonna haigused, insult, uneapnoe, osteoartriit ning mitmed v\u00e4hkkasvajad (j\u00e4mesoole-, rinna-, prostata-, endomeeriumi v\u00e4hkkasvajad).<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tTeatud spordialadel v\u00f5ivad \u00fclekaalulistel sportlastel olla eelised (nt pesapall, heitealad kergej\u00f5ustikus, j\u00f5ut\u00f5stmine, maadlus, sumo jne). Nendel spordialadel p\u00fc\u00fcavad paljud sportlased saavutada kehamassi t\u00f5usu s\u00f6\u00f6misharjumuste abil, mis on tasakaalustamata (k\u00f5rge rasvasisaldusega) ja k\u00f5rge gl\u00fckeemilise indeksiga.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t\u00dclekaalulisus\/rasvumine on otseselt seotud halva kohanemisega kuumale keskkonnale.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t\u00dclekaalulistel sportlastel on ligikaudu 15% ja rasvunud sportlastel 48% suurem risk spordivigastusteks v\u00f5rreldes normkaalulistega.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t\u00dclekaalu langetamisel on \u00e4\u00e4rmiselt oluline regulaarse kehalise treeningu rakendamine ja samaaegne s\u00f6\u00f6misharjumuste korrigeerimine. ACSM (American College of Sports Medicine) soovituste kohaselt on \u00fclekaalu ennetamiseks (normkaalu korral) piisav kuni m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega kehaline aktiivsus 150-250 min\/n\u00e4dalas (t\u00e4iendav energiakulu 1200-2000 kcal\/n\u00e4dalas). Kehakaalu langetamiseks >3% kehamassist on soovitatav suurendada olulisel m\u00e4\u00e4ral kehalise aktiivsuse mahtu ning lisaks korrigeerida s\u00f6\u00f6misharjumusi. Viimased uuringud on n\u00e4idanud, et kehalise aktiivsuse maht ei ole \u00fclekaalu langetamisel nii m\u00e4\u00e4rav kui intensiivsus. Oluline on kehakaalu langetamise juures j\u00f5utreening eesm\u00e4rgiga suurendada lihasmassi, millega kaasneb p\u00f5hiainevahetuse suurenemine.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tLiikumissoovitused rasvumise korral\u00a0vaata tabel 7.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\tTabel 7. Liikumissoovitused rasvumise korral.<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

    \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

    \n\tRasvunud isikutel, kes j\u00e4rgivad liiikumissoovitusi (Yumuk V, Tsigos C, Fried M, et al. European Guidelines for obesity management in adults. Obes Facts 2015;8:402-424. You T, Arsenis NC, Disanzo BL, et al. Effects of exercise training on chronic inflammation in obesity: current evidence and potential mechanisms. Sports Med 2013;43:243-256)<\/i>:<\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n
    • \n\t\tv\u00e4heneb intraabdominaalse rasva mass\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tsuureneb lihaste ja luude mass\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tv\u00e4heneb kehakaalu kaotamisest indutseeritud puhkeoleku energiakulu langus\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tlangeb verer\u00f5hk\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tkroonilise p\u00f5letikureaktsiooni p\u00e4rssimine\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tparaneb gl\u00fckoosi tolerants ja insuliini tundlikkus\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tparaneb lipiidide profiil\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tparaneb kehaline v\u00f5imekus\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

      \n\tRasvunud isikutel on vajalik enne k\u00f5rge intensiivsusega treeningutega alustamist teha tervisekontroll, kuna sageli esineb kaasuvaid haigusi (II t\u00fc\u00fcpi diabeet, h\u00fcpertensioon, d\u00fcslipideemia, SV ja hingamiselundite haigused).\n<\/p>\n

      \n\tHea kehaline- ja lihasv\u00f5imekus ning neuromuskulaarne koordinatsioon kaitseb tugi-liikumisaparaati vigastuste eest \u2013 rasvunutel on soovitav alustada spordialadega, mille korral keharaskus ei ole jalgadel (jalgrattas\u00f5it, ujumine).\n<\/p>\n

      \n\tDiabeet ja sportimine<\/span>
      \n<\/h3>\n

      \n\tInaktiivsetel on diabeedi tekke risk 50-80% k\u00f5rgem kui kehaliselt aktiivsetel.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n\tPre-diabeedi ja metaboolse s\u00fcndroomiga patsientidel v\u00f5ib kehaline aktiivsus ennetada diabeedi teket. Seejuures on treeningu intensiivsus olulisem kui maht \u2013 metaboolse kahjustuse tekke risk on madalam m\u00f5\u00f5duka ja k\u00f5rge intensiivsusega treenijatel v\u00f5rreldes nendega, kellel on sama energiakulu madala intensiivsuse juures.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n\tSoodne kardiovaskulaarne toime:<\/span><\/span>
      \n<\/h3>\n
        \n
      • \n\t\tDiabeedi ja kardiovaskulaarsete probleemide vahel valitseb v\u00e4ga tugev seos. Parem kehaline v\u00f5imekus langetab diabeedihaigel s\u00fcdamehaiguste riski. Aeroobne kehaline treening langetab nii s\u00fcstoolset ja diastoolset verer\u00f5hku ning v\u00f5ib edasi l\u00fckata h\u00fcpertensiooni tekkimise diabeetikutel.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tAeroobne treening parandab lipiidide profiili.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\tParanenud metaboolne kontroll:<\/span><\/span>
        \n<\/h3>\n
          \n
        • \n\t\tOluliselt madalam A1c tase (soodsat toimet omavad nii aeroobne kui ka j\u00f5utreening)<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tParanenud insuliini tundlikkus maksas, neerudes ja rasvarakkudes<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\t\u00dcksik treeningsessioon t\u00f5stab insuliini tundlikkust j\u00e4rgneva 16 tunni jooksul.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

          \n\tII t\u00fc\u00fcpi diabeedi korral on subkliinilise koronaarhaiguse esinemise t\u00f5en\u00e4osus suurem:<\/span><\/span>
          \n<\/h3>\n
            \n
          • \n\t\tEnne intensiivse treeninguga alustamist on vajalik hinnata: SV seisund, gl\u00fckeemiline staatus, hupoglukeemia episoodide esinemine, autonoomse neuropaatia esinemine, diabeedi ravi.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tAs\u00fcmptomaatilised isikud kelle SV s\u00fcsteemi hindamisel ja koormustestil k\u00f5rvalekaldeid ei esinenud \u2013 lubatud k\u00f5ik spordialad.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

            \n\tNB! H\u00fcpogl\u00fckeemia ennetamiseks on vajalik tagada adekvaatne toidu kaloraa\u017e!<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

            \n\t\u00dcldised liikumissoovitused II t\u00fc\u00fcpi diabeedi korral vaata tabel 8.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

            \n\tTabel 8. Liikumissoovitused II t\u00fc\u00fcpi diabeedi korral.<\/span><\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

            \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

            \n\tH\u00fcpertensioon ja sportimine<\/span>
            \n<\/h3>\n
              \n
            • \n\t\tRegulaarne aeroobne treening (k\u00f5ndimine, s\u00f6rkjooks, jalgrattas\u00f5it, ujumine) langetab RRsys keskmiselt 7 mmHg ja RRdia keskmiselt 5 mmHg.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tJ\u00f5utreeningu RR langetav toime on v\u00f5rreldav aeroobse treeningu m\u00f5juga v\u00f5i isegi suurem.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tRavimid (WADA):<\/span><\/span>\n
                \n
              • \n\t\t\t\t\u03b2-blokaatorid on keelatud: laskmine;<\/span><\/span>\n\t\t\t<\/li>\n
              • \n\t\t\t\tdiureetikumid keelatud: k\u00f5ik spordialad.<\/span><\/span>\n\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n

                \n\t\u03b2-blokaatorid \u2013 k\u00f5rvaltoimena brad\u00fckardia, aeroobse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus \u2013 ei sobi esmavaliku ravimina sportlastele.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                \n\tEelistada ACE inhibiitoreid, angiotensiin II retseptorite blokaatoreid, Ca antagoniste.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                \n\tLiikumissoovitused h\u00fcpertensiooniga isikutele vaata tabel 9.\n<\/p>\n

                \n\tTabel 9. Liikumissoovitused h\u00fcpertensiooni korral.<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

                \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

                  \n
                • \n\t\tNB! Ainult j\u00f5utreeninguid ei ole soovitav rakendada!<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\tK\u00f5rge riskiprofiiliga isikud, sh l\u00f5pporgani kahjustusega <\/span><\/span><\/b>(VV h\u00fcpertroofia, diastoolne d\u00fcsfunktsioon, UH uuringul arteri seina paksenemine v\u00f5i aterosklerootiline naast, h\u00fcpertensiivne retinopaatia, seerumi kreatiniini t\u00f5us [meestel 1.3-1.5 mg\/dL, naistel 1.2-1.4 mg\/dL] ja\/v\u00f5i mikroalbuminuuria) \u2013 kui RR on kontrollitud, siis on v\u00f5istlussport lubatud, v\u00e4lja arvatud k\u00f5ige intensiivsemad j\u00f5ualad<\/b> (kettaheide, odavise, kuulit\u00f5uge, t\u00f5stmine).<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                  \n\tKrooniline koronaars\u00fcndroom (KKS)<\/span>
                  \n<\/h3>\n

                  \n\tParema kehalise v\u00f5imekuse tasemega (suurema kardiopulmonaalse reserviga) isikutel on SVH risk madalam. <\/span>Kehaline inaktiivsus on koronaarhaiguse riskifaktoriks, kuid paradoksaalselt suure intensiivsusega koormus t\u00f5stab m\u00f5nev\u00f5rra m\u00fcokardi infarkti ja akksurma riski. Samas regulaarsest kehalisest aktiivsusest saadav kasu kaalub tunduvalt \u00fcles kehalise aktiivsusega seotud riski, seda ka KKS patsientidel.<\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tKoronaarhaiguse puhul on m\u00f5\u00f5duka ja k\u00f5rge intensiivsusega treening seotud negatiivsete kardiaalsete s\u00fcndmuste olulise langusega. <\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tV\u00e4ga k\u00f5rge intensiivsuse ja suure mahuga vastupidavustreeningud on seotud suurema lubinaastude tekkega koronaarides, samas suremus ei suurene.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tTabel 10. Liikumissoovitused koronaarhaiguse riskiga isikutele ja as\u00fcmptomaatilistele isikutele, kellel koronaarhaigus on diagnoositud skriiningul.<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

                  \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

                  \n\tNB! Lisaks on vajalik ateroskleroosi riskifaktorite agressiivne k\u00e4sitlus!<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

                  \n\tKuna intensiivne koormus v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00fcokardi isheemia, siis nendesse gruppidesse kuuluvatel sportlastel on vajalik koormustesti v\u00f5i funktsionaalse piltdiagnostikaga tervisekontroll 1 x aastas.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tV\u00e4ljakujunenud KKS-ga patsiendid <\/span><\/span><\/b>(<\/span><\/span>stabiilne stenokardia, as\u00fcmptomaatilised ja s\u00fcmptomaatilised stabiilses seisundis isikud < 1 aasta p\u00e4rast \u00e4gedat koronaars\u00fcndroomi, p\u00e4rast revaskulariseerimist, as\u00fcmptomaatilised ja s\u00fcmptomaatilised isikud > 1 aasta KKS diagnoosist v\u00f5i revaskulariseerimisest) <\/span><\/span>peaksid t\u00e4itma \u00fcldisi liikumisaktiivsuse soovitusi<\/b>.\n<\/p>\n

                  \n\tKui v\u00e4ljakujunenud KKS-ga patsient soovib osaleda v\u00f5istlusspordis, siis tuleb patsienti uurida koormusindutseeritud kardiaalsete s\u00fcndmuste k\u00f5rge riski n\u00e4itajate suhtes (tabel 11). Vajalik on <\/b>teha maksimaalse suutlikkuseni koormustest v\u00f5i funktsionaalse piltdiagnostika test ning hinnata vasaku vatsakese funktsiooni \u2013 kui testide tulemused on normis ja vasaku vatsakese funktsioon on normaalne, siis\u00a0 on koormusindutseeriutud koronaars\u00fcndmuste risk madal ning saab teha individuaalse otsuse osalemiseks v\u00f5istlusspordis. <\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tErand!<\/span><\/span><\/b> > 60-aastastel v\u00e4ljakujunenud KKS-ga patsientidel piirang k\u00f5rge intensiivsusega j\u00f5u-, kombineeritud- ja vastupidavusaladega tegelemiseks. Lubatud on tehnilised spordialad.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tTabel 11. Koormusindutseeritud kardiaalsete s\u00fcndmuste k\u00f5rge riski n\u00e4itajad v\u00e4ljakujunenud kroonilise koronaars\u00fcndroomi korral.<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

                  \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

                    \n
                  • \n\t\tFFR \u2013 fractional flow reserve<\/i><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\tiFR \u2013 instant flow reserve<\/i><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                    \n\tTabel 12. Liikumissoovitused v\u00e4ljakujunenud KKS korral.<\/span><\/span><\/strong>\n<\/p>\n

                    \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

                    \n\tLiikumisaktiivsuse taastamine p\u00e4rast \u00e4gedat koronaars\u00fcndroomi (tabel 13)
                    \n<\/h3>\n

                    \n\tKoronaarhaigele on vajalik 3-6 kuud osalemist struktureeritud ambulatoorse taastusravi programmis, et taastada spordiga tegelemiseks vajalik aktiivsuse tase.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tST elevatsioonita MI j\u00e4rgselt v\u00f5i KKS patsientidel, kellele tehti t\u00e4ielik revaskulariseerimine ning kellel puudub residuaalne isheemia, on v\u00f5imalik treeningprogrammi kiirem progresseerumine.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tV\u00f5istlussportlastel on vajalik<\/span><\/span><\/b> h<\/span><\/span>oolikas individuaalne hindamine enne k\u00f5rge intensiivsusega v\u00f5istlusspordiga alustamist (EhhoKG, maksimaalne koormustest, eelistatult KPKT).<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tK\u00f5rge riskiga patsiendid ei kvalifitseeru v\u00f5istlusspordiks (v\u00f5ib kaaluda osalemist madala intensiivsusega tehnilistel spordialadel isheemial\u00e4vest madalamal koormusel).<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tHarrastussportlastel<\/span><\/span><\/b> <\/b>on riski stratifitseerimiseks vaja teha s\u00fcmptomlimiteeritud\/maksimaalne koormustest.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tTabel<\/strong>\u00a013. Liikumisaktiivsuse taastamine p\u00e4rast \u00e4gedat koronaars\u00fcndroomi.<\/b><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\t\"Tabel\n<\/p>\n

                    \n\tInsult ja liikumine<\/span>
                    \n<\/h3>\n
                      \n
                    • \n\t\tKehaline treening on oluline insuldi nii primaarses kui ka sekundaarses ennetuses.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\tInsuldij\u00e4rgselt esinevate residuaaln\u00e4htudega patsientide kehaline v\u00f5imekus on langenud.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\tJalgade lihastreening parandab k\u00f5nnifunktsiooni.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\tAeroobne treening (k\u00f5nd, veloergomeeter-, k\u00e4siveloergomeeter-treening jne) langetab kardiovaskulaarse riski taset ning parandab koormustaluvust igap\u00e4evatoimetustega toimetulekuks. Lisaks on oluline rakendada harjutusi, mis parandavad tasakaalu, koordinatsiooni ja painduvust.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\tKuigi pareesi aste ja tundlikkuseh\u00e4ired v\u00f5ivad insuldipatsientidel varieeruda normil\u00e4hedasest funktsioonist kuni s\u00fcgava puudeni, tuleb neile liikumiskava koostamisel\u00a0 rakendada tervete inimestega sarnaseid printsiipe ehk iga kehaline tegevus, mis ei ole puude t\u00f5ttu takistatud, parandab lihasfunktsiooni ja \u00fcldist kehalist t\u00f6\u00f6v\u00f5imet. Treeningu intensiivsus tuleb individuaalselt kohandada vastavalt antud isikul esinevatele s\u00fcmptomitele.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                      \n\tNeeruhaigused ja sportimine<\/span>
                      \n<\/h3>\n
                        \n
                      • \n\t\tDial\u00fc\u00fcsravi alustaval neerupuudulikkusega patsiendil, kes ei tegele kehalise treeninguga, langeb maksimaalne kehaline t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja lihasj\u00f5ud \u00a0kuni 50% v\u00f5rreldes samasooliste tervete eakaaslastega. Vajalik on regulaarse kehalise treeninguga alustada pre-ureemia staadiumis. <\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\tSportimisega v\u00f5ivad kaasneda deh\u00fcdratsioon, hupertermia, h\u00fcperkaleemia ja rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcs ning need v\u00f5ivad soodustada neerude kahjustust.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\tRabdom\u00fcol\u00fc\u00fcs v\u00f5ib t\u00fcsistuda neerude isheemia ning neerupuudulikkusega.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\tNeerukahjustusega sportlasel on reeglina madalam V<\/i>O2<\/sub>max v\u00f5rreldes tervete sportlastega.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\tKroonilise neeruhaigusega isikutel on sportimise vastun\u00e4idustuseks verer\u00f5hu t\u00f5us \u00fcle 200\/110 mmHg, elektrol\u00fc\u00fctide nihked ning muutused EKG-s.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\tNeerukahjustuse preventsioonis on oluline adekvaatne vedeliku tarbimisre\u017eiim, liigse kuumastressi v\u00e4ltimine, sportimise katkestamine febriilse temperatuuriga haiguste korral.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                        \n\tLuutihedus ja sportimine<\/span>
                        \n<\/h3>\n
                          \n
                        • \n\t\tLastel ja noorukitel on kehalisel aktiivsusel (eesk\u00e4tt j\u00f5ukomponendiga harjutused, v\u00f5imlemine, akrobaatika, pallim\u00e4ngud jms) oluline t\u00e4hendus luu maksimaalse tippmassi saavutamisel. Treeningute sagedus soovitavalt 3 korda n\u00e4dalas kestusega 20-30 min (2 korda p\u00e4evas omab suuremat efekti). J\u00f5utreeningute rakendamisel on soovituslik intensiivsus <60% maksimaalsest kordusmaksimumist.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                        • \n\t\tT\u00e4iskasvanueas on regulaarse kehalise treeningu eesm\u00e4rgiks luutiheduse s\u00e4ilitamine. Soovitavad on j\u00e4rgmised tegevused: tennis, s\u00f6rkimine, pallim\u00e4ngud, m\u00e4gironimine, j\u00f5utreening jne, keskmise kuni tugeva intensiivsusega 3-5 korda n\u00e4dalas (j\u00f5utreening 2-3 korda n\u00e4dalas) kestusega 30-60 min.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                          \n\tOsteoartroos ja sportimine<\/span>
                          \n<\/h3>\n
                            \n
                          • \n\t\tTreening v\u00e4hendab osteoartroosi korral valu ja parandab liigeste funktsiooni.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                          • \n\t\tSoovitatav on 150 min keskmise \u2013 v\u00f5i 75 min tugeva intensiivsusega aeroobne treening n\u00e4dalas ning lisaks j\u00f5utreening v\u00e4hemalt kahel korral n\u00e4dalas. Soovitavad on treeningud vees, veloergomeetril, jalgrattas\u00f5it, k\u00f5ndimine, kepik\u00f5nd jms; mittesoovitavad tegevused on jooksmine ja h\u00fcpped.<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                            \n\tKehaline treening on vastun\u00e4idustatud j\u00e4rgmiste haiguste korral:<\/span><\/span>
                            \n<\/h3>\n
                              \n
                            • \n\t\tM\u00fcokardiit, perikardiit<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t\u00c4ge s\u00fcdamehaigus (ebastabiilne stenokardia, \u00e4ge koronaars\u00fcndroom, kliiniliselt olulised kontrollimata r\u00fctmih\u00e4ired, III astme AV blokaad, kroonilise s\u00fcdamepuudulikkuse dekompenseerumine)<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\tAordi stenoos<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t\u00c4gedad palavikuga kulgevad nakkushaigused<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t\u00c4ge k\u00f5hulahtisusega kulgev haigus<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\tMononukleoos (splenomegaaliaga)<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t\u00c4gedas faasis kroonilised haigused (reumatoidartriit, m\u00fcosiit jt)<\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                              Viimastel aastak\u00fcmnetel on drastiliselt suurenenud s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorite (rasvumine, h\u00fcpertoonia, d\u00fcslipideemia, diabeet) ning muude krooniliste haiguste (n\u00e4iteks astma) sagedus nii noortel kui ka t\u00e4iskasvanutel. Tuleb arvestada, et paljudel sportlastel vanuses >35 eluaasta v\u00f5ivad esineda eelpoolnimetatud riskifaktorid ja kroonilised haigused. Euroopa Kardioloogia …<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":189,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/189"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}