{"id":19,"date":"2024-04-04T06:59:25","date_gmt":"2024-04-04T03:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/olulisemad-laboratoorsed-analuusid-sportlastel\/"},"modified":"2024-04-04T06:59:56","modified_gmt":"2024-04-04T03:59:56","slug":"olulisemad-laboratoorsed-analuusid-sportlastel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/olulisemad-laboratoorsed-analuusid-sportlastel\/","title":{"rendered":"Olulisemad laboratoorsed anal\u00fc\u00fcsid sportlastel"},"content":{"rendered":"

\n\tSportlastel spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid on j\u00e4rgmised: hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihaskahjustuse n\u00e4itajad (kreatiini kinaas), elektrol\u00fc\u00fcdid, neerude funktsiooni n\u00e4itajad jne. Laboratoorsete anal\u00fc\u00fcside teostamise sagedus ning hinnatavate parameetrite valik s\u00f5ltub spordiala spetsiifikast, vanusest, soost, sportlase tervislikust seisundist, kaebustest ja paljudest muudest teguritest.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tHemogramm
\n<\/h3>\n

\n\tEr\u00fctrots\u00fc\u00fctide arv on oluline aneemia diagnostikas (koos hemoglobiini, hematokriti, ferritiini jt n\u00e4itajatega).\u00a0 Aneemiate diferentsiaaldiagnostikas omab t\u00e4htsust ka er\u00fctrots\u00fc\u00fctide suurus, kuju ja v\u00e4rvumise omap\u00e4ra, mida hinnatakse \u00e4igepreparaadis.\n<\/p>\n

\n\tHematokrit (Hct) v\u00e4ljendab er\u00fctrots\u00fc\u00fctide mahu suhet plasma mahusse ning seda esitatakse suhtarvuna (%-des). Lisaks aneemiate diagnostikale omab Hct t\u00e4hendust vedelikutasakaalu (vedelikukaotuse) hindamisel. Tuleb arvestada, et spordiga seonduvalt v\u00f5ib esineda nn pseudoaneemia, mis on tingitud plasmamahu suhtelisest suurenemisest ning vere vormelementide osakaalu n\u00e4ilisest v\u00e4henemisest, ilma et sellega kaasneks rauapuudust.\n<\/p>\n

\n\tLeukots\u00fc\u00fctide hulka suurendab l\u00fchiajaliselt kehaline tegevus. Seet\u00f5ttu tuleb arvestada, et spordimeditsiinilises terviseuuringus peab vereanal\u00fc\u00fcsi tegema enne treeningut v\u00f5i koormustesti.\n<\/p>\n

\n\tHemoglobiin (Hb). Spordis sageli probleemiks oleva rauavaegusaneemia korral on hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtused normist madalamad.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTestir\u00fchma kuuluva sportlase nn \u201ehematoloogilises passis\u201c on kasutusel Hb, Hct ja retikuots\u00fc\u00fctide arv.\n<\/p>\n

\n\tFerritiin
\n<\/h3>\n

\n\tSeerumi ferritiin on organismi olulisemaid\u00a0 rauavarude n\u00e4itajaid. Kirjanduse andmetel v\u00f5ib ferritiini tase kehaliste koormuste j\u00e4rgselt oluliselt t\u00f5usta, seega ferritiini taseme m\u00e4\u00e4ramine peale tugevaid kehalisi koormusi on rauavarude hindamisel v\u00e4heinformatiivne. Samuti t\u00f5stab ferritiini taset raua lisatarbimine, mis vastupidavusalade esindajate seas on \u00fcsna levinud. Paraku ei ole kirjanduse andmetel p\u00e4ris \u00fchtset seisukohta ferritiini alumise normv\u00e4\u00e4rtuse osas, mille juures peaks sportlastel\u00a0 raua lisatarbimist rakendama. \u00dcheks ferritiini optimaalseks kriteeriumiks sportlastel pakutakse 35 \u03bcg\/L, millest madalamate v\u00e4\u00e4rtuste korral on raua lisatarbimine soovitav. Siiski, raua lisatarbimise rakendamisel tuleb juhinduda ka teistest spetsiifilisematest n\u00e4itajatest nagu raua transpordivalgu \u2013 transferriini rauak\u00fcllastusastmest ning transferriini lahustuvatest retseptoritest. NB! pikaajaline raua \u00fcletarbimine v\u00f5ib kahjustada seedetrakti ja vaskulaarset s\u00fcsteemi, raud v\u00f5ib ladestuda maksa ja teistesse elunditesse (hemosideroos). <\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tC-reaktiivne valk
\n<\/h3>\n

\n\tCRP t\u00f5us v\u00f5ib olla seotud v\u00e4ga tugeva akuutse kehalise pingutusega. Maratonijooksu j\u00e4rgselt on t\u00e4heldatud selle olulist t\u00f5usu\u00a0 isegi kuni 2000 % ulatuses. Tavaliselt normaliseeruvad CRV k\u00f5rgenenud v\u00e4\u00e4rtused 48 tunni jooksul. Samas on uuringud n\u00e4idanud, et regulaarne kehaline aktiivsus seostub oluliselt madalamate CRP baasv\u00e4\u00e4rtustega. Madala kardiovaskulaarse riski korral j\u00e4\u00e4vad CRP-hs v\u00e4\u00e4rtused <1,0\u00a0 mg\/L.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAminotransferaasid
\n<\/h3>\n

\n\t\u00dchekordsete tulemuste interpreteerimisel tuleb arvestada, aminotransferaaside aktiivsuse t\u00f5usu v\u00f5ib m\u00f5jutada suurem lihasmass (KMI) ning eelnevate\u00a0 treeningute intensiivsus ja kestus. On n\u00e4idatud, et lihaskrampide esinemine sagedus seoses koormustega on ASAT-i aktiivsuse t\u00f5usuga oluliselt seotud. Uuringud on n\u00e4idanud oluliselt k\u00f5rgemaid aminotransferaaside aktiivsuse tasemeid anaboolsete steroidide kasutamise korral (otsene seos esineb steroidide annuse ja nende tarbimise kestusega). Sportlastel peab ASAT-i aktiivsuse t\u00f5usu interpreteerimisel arvestama eelnevate treeningutega (lihaskahjustuse ulatus), ALAT-i aktiivsuse t\u00f5us on rohkem seotud maksakahjustusega. <\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tKreatiini kinaas
\n<\/h3>\n

\n\tKreatiini kinaasi (CK) aktiivsusest peetakse sportlastel skeletilihaste kahjustuse kvantitatiivseks markeriks,\u00a0 l\u00f5viosa (90%) p\u00e4rineb skeletilihasest ning seet\u00f5ttu v\u00f5ivad tema tasemed olla sportlastel (eesk\u00e4tt suurema lihasmassiga sportlastel) normv\u00e4\u00e4rtustest ligikaudu 2-3 korda k\u00f5rgemad. Tuleb arvestada, et CK aktiivsuse t\u00f5us \u00fchekordse kehalise tegevuse j\u00e4rgselt saavutab oma maksimumi 24 tunni jooksul ning normaliseerub paari p\u00e4evaga. CK aktiivsuse t\u00f5us s\u00f5ltub koormuse kestusest ja intensiivsusest ning\u00a0 on enam v\u00e4ljendunud ekstsentrilise lihast\u00f6\u00f6 korral. P\u00fcsivad k\u00f5rged CK-i n\u00e4itajad v\u00f5ivad viidata mittepiisavale taastumisele ja \u00fcletreeningule.\n<\/p>\n

\n\tCK aktiivsuse t\u00f5us on k\u00f5rgenenud mitmesuguste lihaskahjustuste korral (sh lihasd\u00fcstroofiad, operatsioonid, m\u00fcosiidid jt). V\u00e4ljendunud CK k\u00f5rgenemine (kuni 10 korda) v\u00f5ib esineda s\u00fcdamelihase infarkti puhul, kuid selle diferentsimiseks muudest haiguslikest seisunditest on olemas kasutusel t\u00e4psemad markerid. Spordiga seonduvalt esineb CK aktiivsuse olulist t\u00f5usu (\u00fcle 5 korra normv\u00e4\u00e4rtusest) rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcsi e ekstreemse lihaskahjustuse korral. Antud seisundi v\u00f5ib esile kutsuda v\u00e4ga tugev ja intensiivne kehaline koormus (\u00fclem\u00e4\u00e4rane ekstsentriline koormus), energia defitsiit, deh\u00fcdratsioon, elektrol\u00fc\u00fctide tasakaalu nihked, ravimite tarbimine, infektsioonid jne. M\u00f5nikord v\u00f5ib antud s\u00fcndroom olla seotud geneetilise haigusega. Rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcsi raskematel juhtudel v\u00f5ib CK-i aktiivsuse t\u00f5us ulatuda isegi\u00a0 50 000 \u2013 100 000 U\/L-ni. Antud seisundi korral on iseloomulik uriini punakaspruun v\u00e4rvus, mis on tingitud m\u00fcoglobiini sattumisest uriini. Rabdom\u00fcol\u00fc\u00fcs v\u00f5ib komplitseeruda \u00e4geda neerupuudulikkusega ning raskematel juhtudel v\u00f5ib l\u00f5ppeda letaalselt.\n<\/p>\n

\n\tUurea
\n<\/h3>\n

\n\tUurea taseme t\u00f5us omab t\u00e4hendust v\u00e4ga suurte kehaliste koormuste korral ning n\u00e4iteks \u00fclekoormuss\u00fcndroomi kahtlusel, samas ei ole ta \u00fclekoormuse korral spetsiifiline marker. Tuleb arvestada, et uurea taset m\u00f5jutab valgurikas dieet. Koos kreatiniini ja kreatiniini glomerulaarfiltratsiooni kiiruse n\u00e4itajatega iseloomustab uurea neerude funktsiooni. Suurte treeningkoormuste foonil on oluline, et uurea tase ei oleks p\u00fcsivalt \u00fcle normv\u00e4\u00e4rtuse. <\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tMagneesium
\n<\/h3>\n

\n\tAkuutne kehaline pingutus on seotud magneesiumi sisalduse muutusega vere-, lihas- ja rasvarakkudes ning rakuv\u00e4lises ruumis. V\u00e4ga tugev kehaline pingutus suurendab magneesiumi eritumist uriini ja higiga ning v\u00f5ib seet\u00f5ttu suurendada magneesiumi vajadust 10-20% ulatuses. Uuringud on n\u00e4idanud, et toiduga saadav p\u00e4evane magneesiumi sisaldus <220 mg naistel ja <260 mg meestel v\u00f5ib sportlastel p\u00f5hjustada magneesiumi defitsiiti. P\u00fcsiva magneesiumi defitsiidi foonil v\u00f5ib tekkida \u00fcldine v\u00e4simus ja kehalise t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus. Magneesiumi defitsiit on seotud ka lihaskrampide tekkega. Peab arvestama, et magneesiumi kontsentratsioon seerumis ei peegelda rakusisese magneesiumi sisaldust kudedes adekvaatselt. Magneesiumi defitsiidi korral v\u00e4heneb tema eritus uriinis enne kui v\u00e4heneb selle kontsentratsioon seerumis.\u00a0\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"Laktaat\"Laktaat
\n<\/h3>\n

\n\tT\u00f6\u00f6 intensiivsust, millest alates vere laktaadi kontsentratsioon hakkab suurenema ning aeroobsetele protsessidele lisanduvad anaeroobsed protsessid, nimetatakse aeroobseks l\u00e4veks (laktaadisisaldus 2-2,5 mmol\/L v\u00f5i laktaadisisalduse t\u00f5us ~1 mmol\/L v\u00f5rra \u00fcle puhkeoleku v\u00e4\u00e4rtuse). Anaeroobset l\u00e4ve t\u00e4histab koormuse intensiivsus, millest alates aeroobsete protsesside v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6 energeetilisel kindlustamisel ammendatakse ja lihasenergeetikas hakkavad domineerima anaeroobsed protsessid. Aeroobse ja anaeroobse l\u00e4ve vahele j\u00e4\u00e4vatel koormustel laktaadi kontsentratsioon stabiliseerub, kuna laktaadi juurdevool verre ja selle elimineerimine on tasakaalus. Anaeroobse l\u00e4ve \u00fcletamisega kaasneb j\u00e4rsk laktaadisisalduse t\u00f5us lihastes ja veres, sellega seonduvalt ka pH langus.\n<\/p>\n

\n\tFikseeritud anaeroobse l\u00e4ve kontseptsiooni j\u00e4rgi peetakse l\u00e4veks vere laktaadisisaldust 4 mmol\/L, kuid praktikas kasutatakse ka nn individuaalset anaeroobset l\u00e4ve, kus laktaadi sisaldus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da alla v\u00f5i \u00fcle 4 mmol\/L. Laktaadik\u00f5vera nihe alla ja\/v\u00f5i paremale t\u00e4histab reeglina paranenud aeroobset t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Laboratoorsetes tingimustes leitakse anaeroobne l\u00e4vi vere laktaadisisalduse m\u00e4\u00e4ramisega astmeliselt suureneva intensiivsusega koormustestil liikurrajal v\u00f5i muul koormuskohal. Sagedasti on ka kasutusel v\u00e4litingimustes l\u00e4biviidavad testid. Laktaati m\u00e4\u00e4ratakse enamasti kapillaarverest (n\u00e4puotsast v\u00f5i k\u00f5rvalestast).\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sportlastel spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid on j\u00e4rgmised: hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihaskahjustuse n\u00e4itajad (kreatiini kinaas), elektrol\u00fc\u00fcdid, neerude funktsiooni n\u00e4itajad jne. Laboratoorsete anal\u00fc\u00fcside teostamise sagedus ning hinnatavate parameetrite valik s\u00f5ltub spordiala spetsiifikast, vanusest, soost, sportlase tervislikust …<\/p>\n","protected":false},"author":243,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":191,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/spordimeditsiini-algkursus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}